Alljärgnevalt toome teieni valiku 2023. aastal Edasi lugejate poolt enim tähelepanu saanud artiklitest.
Saateks
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Pakume alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanumajandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud tekste ja head keelekasutust. Meie eesmärk on teha Eesti parimat ajakirja.
Lugejate ja uuringufirma Kantar Emor tagasiside kinnitab, et Edasi eristub teistest väljaannetest läbimõeldud sisu ja käsitlusviisiga ning vastab nõudliku lugeja ootusele. Meie kaasautorid on usaldusväärsed ja oma ala asjatundjad, kes oskavad rääkida keerulised asjad lihtsaks või siis lihtsad, igapäevased asjad põnevaks.
Kui ajakiri meeldib, siis kutsume Sind hakkama püsitellijaks, nii aitad luua väljaande, mis on Eestis puudu, elujõulisemaks ning teed palju head isegi siis, kui Sa ise ei jõua iga päev lugeda. Rahulik ja inspireeriv keskkond ei teki iseenesest ning see vajab püsivat hoolt. Võid mõelda ka nii, et Edasi on osa Sinu heategevuskäitumisest parema keskkonna ja ajakirjanduse nimel. Ja omamoodi kultuuriline statement!
Edasi sai sügisel 7-aastaseks. Aitäh kõikidele olemaolevatele tellijatele ja fännidele! Ja tere tulemast nendele, kes meid alles praegu avastavad – häid lugemiselamusi Edasi seltsis! Olgu siis veebis või paberil.
1. Jan Kaus: neli tähelepanekut sõprusest
Sõprus on küll laialt levinud nähtus, igaüks on sellega mingil moel kokku puutunud, aga see ei tähenda, et sõprus liigituks kergete suhete kilda.
2. Kuidas nutinarkomaaniast vabaneda? Ajuteadlase Jaan Aru 5 soovitust
Meie e-ühiskonnas on peaaegu tabu rääkida nutiseadmetega kaasnevatest probleemidest, aga asi on lihtne: liiga palju head pole hea; liiga palju vitamiine tekitab kehas vastureaktsiooni; liiga palju päikest ei ole hea nahale; liiga palju maasikaid teeb kõhule liiga. Samuti on nutiseadmetega: need teevad elu lihtsamaks, toovad teabe meieni kiiresti, aga vastutasuks võtavad üle meie mõistuse, kirjutab ajuteadlane Jaan Aru.
3. Raul Rebane: EKRE ebaõnnestumise neli põhjust
Põhjusi, miks EKRE ei pääse riiki juhtima on mitu, neist peamine, et hinnati totaalselt valesti eesti rahva tegelikke muresid ja rõõme. EKRE katse enda grupihuve ja kalduvusi üldrahvalikeks rääkida ei saanudki õnnestuda. Eesti lihtsalt ei ole selline, nagu erakonna juhid endale ette kujutavad.
4. Heidy Purga ja Jaanus Rohumaa kodu. Kunst, poliitika, ilumeel. “Kunst kodudes”
Heidy Purga ja Jaanus Rohumaa elu ning tegemised on juba ammusest ajast olnud kultuurist läbi imbunud. Mõlemad on olnud nii kultuuri tegijate kui selle üle otsustajate pinkidel, mistõttu tabab nende terav pilk erinevate loomeprotsesside kasvuvalusid ja ka lähemale või kaugemale ulatuvaid mõjulaineid.
5. Elisabet Reinsalu: kreenis suhete alge
Osutasin hiljuti ühe pisukese teene ja puutusin kokku sellise kõigile tuttava inimliku nähtusega nagu tänamatus. Selgus, et olen hellatundelisem, kui ise olen arvanud või teistele pealtnäha paistab.
6. Katrin Saali Saul: kuidas ühe katuse all hakkama saada? Ärevuse mitu palet
Tahame paremat kvaliteeti – võiksime saada teadlikuks oma ärevuse väljendumise viisidest.
7. Hardo Pajula: haigetest inimestest ei saa tervet ühiskonda
Hardo Pajula on Edmund Burke’i Seltsi eestvedaja ja Estonian Business Schooli vaba majandusmõtte professor. Ivan Lavrentjev uuris, mida ta arvab Eesti ja maailma käekäigust ja milles näeb ühiskondliku vastasseisu lahendusi.
8. Raju unenägu. Mart Helme kirjeldab oma kohtumist ingliga. Quo vadis, Eesti poliitika?
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees, Pärnumaa valimisringkonna esinumber Riigikogu valimistel Mart Helme rääkis EKRE valimistuuri raames Pärnus peetud mõistukõnes oma unenäost, mis hoiatas Eestit ootavast tumedast tulevikust, kui praegune võim edasi võimutseb. Ingel ütles talle, et teile on määratud päästma see maa, aga seda juhul, kui ta suudab äratada rahva.
9. Kalev Stoicescu: sõda ei ole kaugeltki ainult Ukraina pärast. Kaks stsenaariumi, mis võivad viia konflikti laienemiseni
Millele loodab täna Venemaa? Ilmselt mitte ukrainlaste murdumisele. Õhus ripub küsimus, kas ja kuidas Putin plaanib relvastatud konflikti laiendada, sest sõda ei ole kaugeltki mitte ainult Ukraina pärast. Näen praegu kaht stsenaariumit, mis võiksid viia konflikti laienemisele.
10. Kadri Liik. Venemaa tumedus
Sõja esimestel nädalatel küsis keegi minu käest, mida peaks lugema, et aru saada, kuidas selline asi võimalikuks on saanud. Mõtlesin hetke, aga endalegi üllatuslikult tuli vastus ruttu: vaata Andrei Zvjagintsevi filmi “Leviathan”.
11. Mart Kase: kas Eestis on tööl ka mõni ametnik, kelle tööülesanne on inspireerida?
Ma pole muidugi kitsede- ja lastekantseldamise vahele uudiseid viimasel ajal ülipingsalt jälginud, aga mulle tundub, et positiivseid algusi üldse pole. Kahjuks on Eestis elu jõudnud hetke, et nii kui kuskil midagi teed, siis saad endale kaela probleemid, mitte rõõmud.
12. Maria Avdjuško: elame kõik illusioonis
Näitlejate puhul arvavad naiivsemad vaatajad tihti, et lavaelu ja tavaelu on sama. Sellest ka pettumus, kui selgub, et polegi nii, räägib Maria Avdjuško. “Teater on selline maagia tempel, seal toimub midagi müstilist … näitlejad võivad muutuda vaatajate jaoks ilusaks. Ja samas koledaks. Ja seda loetud tundideks. Me elame kõik illusioonis ja ise ka loome seda illusiooni.” Maria Avdjuškoga vestles Tõnu Pedaru.
13. Arst Hele Everaus: peame endale selgeks tegema, kelle heaks meditsiinisüsteem ikkagi peab töötama. “Eriline 1953”
Usutlus arst Hele Everausiga. Intervjuusarjas “Eriline 1953” usutlevad Peeter Raidla ja Raul Rebane tuntud inimesi, kes sündinud 70 aastat tagasi, juhtumisi Stalini surma-aastal. Sarja idee autor on Raul Rebane (samuti sündinud 1953), kelle sõnul näib see aastakäik Eestis mõneti ebatavaline. Ta avastas, et sellel aastal sündinute hulgas on vähemalt 200 inimest, kes on ühiskonnas ühel või teisel kombel tõsiselt silma torganud. Ja see tundub väga suur number olevat.
14. Kadri Liik. Lahtine aeg
Selle jutu sõnum on peaaegu piinlikult banaalne: see, mis oli, on möödas. Ja see, mis tuleb, saab olema midagi teistsugust.
15. Marko Mihkelson: Wagneri mässukatse ja Ukraina oodatav võit: mis saab Venemaast?
Kolm võimalikku stsenaariumit, mis saab Venemaast edasi. Kui lähtuda meie vaatenurgast, siis ükski võimalikest arengutest pole positiivne, pigem negatiivne või paremal juhul neutraalne, kirjutab Marko Mihkelson.
16. Toomas Annus: õhumüüjate aeg saab ümber. Raivo Vare vestlus
Raivo Vare laiahaardeline vestlus Baltimaade juhtiva ehituskontserni suuromaniku Toomas Annusega. Kontserni eduloo alussammastest, kinnisvara- ja ehitusturu arengutest, uute tehnoloogiate kasutuselevõtust, tööjõuturust, inflatsioonist, poliitikast, kinnisvaramaksust ning heategevusest.
17. Marju Lepajõe: saavutuste ja palga ori ei vii ühiskonda edasi
Ka hea majandusteadlane peaks tajuma elu irratsionaalset külge, mille tundmaõppimiseks pole paremat vahendit kui kirjandusklassika lugemine, ütleb Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvinud Marju Lepajõe.
18. Kristjan Port: tehisintellekt ärkas ellu
Oleme tunnistamas inimese tööle vastavate ja siin-seal seda ületavaid tulemusi pakkuvate tehisintellektil rajanevate teenuste jõudmist tavakasutusse. Tänases olukorras oleks moekas “olla natuke hirmul”.
19. Ilmar Raag: julm poliitika ja halvad valikud. Kaja Kallase rasked päevad
Kaja Kallasega seotud skandaali analüüsib Edasi kolumnist Ilmar Raag.
20. Merle Viirmaa: alahinnatuses peitub supervõime
See võib olla sinu salarelv, aga ainult siis, kui sa ise end ei alahinda.
21. Hedvig Hanson: tõestisündinud lugu ehk üks iseäralik kohtumine rongis
Mulle meeldib Tallinna sõita ikka rongiga. Olen muidu nii eraklikuks muutunud, suhtlen nii vähe kui võimalik, naudin vaikust. Rongis aga saab jälgida Eesti inimesi. Peamiselt on nad muidugi telefonides, mõni loeb ka raamatut. Aga vahel saad osa mõnest dialoogist või ka monoloogist, mis paneb mõtlema ja on ehtsam show kui enamik lavastatud etendusi.
22. Suur lugu. Ökoloogiast ja majandusest: kuldse kesktee võimalikkusest kahe musta stsenaariumi vahel. Vestlevad Armin Kõomägi, Peeter Koppel ja Kalevi Kull
Mis olukorras me oleme, mida saab muuta ja kuidas muutusi ellu viia – sellest vestlevad biosemiootik ja Tartu ülikooli professor Kalevi Kull ning majandusanalüütik Peeter Koppel, vestlust suunab ettevõtja ja kirjanik Armin Kõomägi.
23. Ivo Uukkivi: me koome seda elukangast, olles kõik samal ajal nii kudujad kui kangas
Näitleja Ivo Uukkivi on teatris töötanud üle 30 aasta, 40 aastat teinud bändi (viimastel aastakümnetel küll pigem eksklusiivsete esinemistega), ja järjest tuleb välja filme, kus ta mängib. On, mida meenutada; on hetki, mille nimel praegu elada; ja tulevik on endiselt põnev. Usutles Brent Pere.
24. Ilmar Raag: nõuandeid lahinguväljalt
Saabusin paar päeva tagasi Ukrainast. Mul on kaasa võtta üldine hinnang ja 3 nõuannet.
25. Raamatusoovitused. Valner Valme: 5 jalustrabavat raamatut
Kõik need viis valitud tõlkeromaani ei ole niisama raamatud. Kõigis neis on põletavad, elu juurteni lahti kiskuvad teemad ja sündmused. Ja seejuures on nad kirjutatud vastupandamatu sõnajõuga, milles tugeva psühholoogilise ja kujundliku mängu juures ka noaotsaga huumorit antud.
26. Ilmar Raag. Tühistamiskultuurist: kas ühiskonna eneseregulatsioon või stiihilise massi julmus
Millal on ühiskondlik tühistamine efektiivne ja mida teha siis, kui olete sattunud ebaõiglase tühistamise objektiks.
27. Justin Petrone: pole sul tarvis teada, mida ma teen
Ameerika päritolu viljandlane Justin Petrone kirjeldab, kuidas on võimalik saada eestlastega tuttavaks, ja isegi sõbraks, jäädes samal ajal ikkagi mingil määral võõraks.
28. Richard Haass: mida tahab lääs Ukrainas saavutada? Kolm tulevikuvõimalust
Vastus küsimusele, kuidas see sõda peaks lõppema, on ülioluline, sest võitlus Venemaaga on jõudmas kriitilisse pöördepunkti, kus on oodata suurt lahingut. Mis on lääneriikide silmis edu Ukrainas? Mõelgem sellele enne, kui on liiga hilja.
29. Raivo Vare: sõja kulminatsioon läheneb
Kõikide märkide järgi on Ukraina sõjas lähenemas otsustavad arengud. Selle tulemused määravad, kuidas kulgevad edaspidi sündmused nii sõja osalistele Ukrainale ja Venemaale kui ka laiemalt maailmas.
30. Tiina Saar-Veelmaa: tööõnn algab seal, kus lõpeb võltspositiivsus
Praegust intensiivset elukorraldust ja kobarkriiside mõjus elamist arvestades on inimeste üks olulisemaid vajadusi piisav aeg endale ja oma isiklikule elule.
