Kaja Kallasega seotud skandaali analüüsib Edasi kolumnist Ilmar Raag.
Ma tunnen Kaja Kallast isiklikult ja õige napilt ka tema abikaasat. Just sellepärast arvan, et Kajal ei olnud plaanis kedagi petta ega varjatult Venemaaga äri ajada. Aga see ei ole enam tähtis. Mööda on lastud võimalus õigel ajal teha õigeid asju. Üleüldse on vähemalt pooled ühiskondlikest skandaalidest alguse saanud valedest hinnangutest ja mitte pahatahtlikkusest. Jah, ma olen olnud Kaja Kallase poolehoidja. Seetõttu on aus, kui ma ei alusta kohe lõpust, vaid püüan teda kõigepealt mõista.
Kogu loo teeb traagiliseks, et ka väärtuspõhine poliitika on olemuslikult julm oma suutmatuses näha pooltoone ja leppida kompromissidega. Samal ajal vastandina on reaalpoliitika ühteaegu nii julm kui ka ebaõiglane. Nii et meile sobiks väärtuspõhine rohkem. Kummalgi juhul ei andesta ühiskond inimlikke nõrkusi. Nädal tagasi, kui sain teada, et ajakirjandusse on jõudnud info Arvo Halliku võimalikust seotusest Venemaal tehtava äriga, oskasin paluda ainult, et ”ärge faktidega eksige, kontrollige neid vajadusel kaks korda”. Kõik punased tulukesed hakkasid ühekorraga vilkuma. Kolm päeva hiljem sai aga selgeks, et peaminister Kaja Kallasele ja tema meeskonnale ei olnud skandaal veel pärale jõudnud. Kõik, mis järgnes, on õigupoolest ebahuvitav, sest kõik sõltus initsiatiivi võtmisest kohe alguses.