Kalev Stoicescu: rahukõnelustest – Kopenhaageni protsess ja globaalsed geopoliitilised nihked

Kalev Stoicescu. Foto: Remo Tõnismäe, Postimees.

Rahukõnelused peaks teenima muid eesmärke, mitte Venemaale meeldiva lahenduse otsimist. Selle taustal on aga Trumpi presidentuur, COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioon, mis on käima pannud globaalsed trendid, mida on üha raskem muuta. Neist peamine on maailma lõhestumine ning leeride vastandus. Moskva loodab, et maailmas toimuvad põhjapanevad muutused, mis USA-d ja kogu läänemaailma nõrgestavad. Lisaks alandava kaotuse vältimisele võib see olla ka üks peamisi põhjusi, miks Venemaa sõda jätkab.

Ligi 40 riigi juhid ja esindajad, sealhulgas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kohtusid Saudi Araabia sadamalinnas Jiddahs, et arutada ning paika panna rahu saavutamise põhiprintsiibid. Venemaad ei kutsutud, kuid Kreml lubas protsessi “jälgida”. Esimene taoline kohtumine toimus juunis Kopenhaagenis ning 26 osaleja seas olid ka India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik (LAV) – kõik Venemaa olulised partnerid niinimetatud BRICS-i formaadis –, kuid mitte Hiina. Ent Jiddah kohtumisel oli Hiina kohal ning teatas, et suhtub positiivselt sellisel tasemel kolmanda kohtumise korraldamisse.

Kalev Stoicescu

Kalev Stoicescu on teadur mõttekojas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning ta tegeleb küsimustega, mis puudutavad Venemaa välis- ja sisepoliitikat, kuid ka sõjalisi, majanduslikke, meedia ja vähemusgruppidega seotud arenguid. Loe artikleid (13)