Marju-Luts Sootak on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor ja on aastaid õpetanud õiguse ajaloo ja õiguse filosoofia kursusi. Kohtusime Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis, mis on peaaegu kaks sajandit olnud koduks ülikooli raamatukogule, ja küsitlesin teda õiglase õiguse lätete kohta. Kuigi lätted võivadki jääda igaveseks saladuseks, on inimkonna suurteks leiutisteks õigusloome protsessinormid, põhiseadustesse kätketud inimõigused ja kohtuotsuste põhjendamiskohustus. Need annavad meile kodanikena kindlust, et valitsejatel on keeruline meie arvel võimu kuritarvitada. Oleme professoriga ammused tuttavad ja räägime “Sina”. Küsib vandeadvokaat ja advokaadibüroo WALLESS partner Hannes Vallikivi.
Samas sarjas on varasemalt ilmunud usutlused riigiprokurör Andres Parmasega (millistest põhimõtetest peaks lähtuma menetlusotsuste langetamisel) ning endise Riigikohtu esimehe ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku Uno Lõhmusega (kas kohus mõistab ainult õigust või peab seaduste kõrval arvestama ka avaliku arvamusega ja nagu sageli rõhutatakse, rahva õiglustundega). Sarja lõpetab akadeemiline ja ajaloolis-filosoofiline vaade õiguse lätete kohta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professori Marju Luts-Sootakiga.
Reegli mõte on selle järgimises, mistõttu reegel peaks olema kohustatud isikule teada. Meiegi põhiseaduses on kirjas, et täitmiseks kohustuslikud on üksnes avaldatud seadused. Kas Sa tead, kas ajaloos on olnud ka salanorme?