Ma pole muidugi kitsede- ja lastekantseldamise vahele uudiseid viimasel ajal ülipingsalt jälginud, aga mulle tundub, et positiivseid algusi üldse pole. Kahjuks on Eestis elu jõudnud hetke, et nii kui kuskil midagi teed, siis saad endale kaela probleemid, mitte rõõmud.
Eestlastele meeldib taimi kasvatada. Nii kasvuhoonetes kui avamaal. Sel aastal on sotsiaalmeedias, näiteks Facebooki populaarses grupis “Aiaelu”, palju draamat maapinda mai lõpus paugutanud öökülmade pärast. Entusiastlikud rohenäpud, kes panid varajase kartuli maha aprillis ning said endale nädal aega tagasi tumedad kartulipealsed. Kuulda on, et suurematel maasikakasvatajatel võttis öökülm ära vähemalt viiendiku saagist. Ilm ja toidukasvatamine on Eestis alati teemad ning inimestel on võimalik nende üle arutada iga päev. Ilma on hea iga päev kiruda, isegi mu laste lemmik saade on peale Aktuaalset Kaamerat eetris olev ilmateade.
Eesti uudistes on tunda kübeke paanikat või peale pressivat negatiivsust. Tööstuses ettevõtted lõpetavad, riiklikud kultuuritöötajad kirjutavad seletuskirju, kui olulised nad on ning igavesti käib vaidlus, mis on Eesti mets. Lisaks muidugi upub igapäevane meediaruum ebaolulise teema alla, et kes võivad Eestis abielluda ning mis asi see abielu üldse on.