Sellest on 22 päeva, kaks tundi ja neliteist minutit, kui Sind viimati nägin, mu kallis Tartu. Kuidas sul […]
Category Archive: Kiri
Elu Eestis ja maailmas läbi kohalike inimeste silmade.
Kui “Terevisiooni” saatejuhid alustavad juba kolmandat hommikut halaga, et lund ei ole, panen teleri kinni ja mõtlen, et […]
Kui mina Iisraeli jõudsin, oli Mustonenfest juba kuus korda toimunud. Ja nüüd tuleb seitsmes kord – seitsmes aasta […]
Iga kord, kui istun autosse, kontrollin, kas mul on veepudel kaasas. Vett tuleb juua pidevalt, maapiirkonnas autoga sõites […]
“Jaga positiivsust!”, “Armastus võidab kõik!”, “Kriitika tapab suhte” – taolisi loosungeid ja soovitusi näeme sotsiaalmeedia “heade mõtete ja […]
Kui info objekti, sündmuse või inimese kohta on puudulik või puudub üldse, tekitab see salapära. Ja kus on […]
Mida vanemaks ma saan, seda rohkem tuleb ilmsiks, mismoodi mina imelik laps olin. Ma kartsin paaniliselt, et jään […]
Mäletate seda tunnet, kui klassipingis istudes palusite jumalaid, et õpetaja pliiats klassipäevikus teie nime peal pidama ei jääks. […]
Aasta on alanud soojalt. Lõppes ka soojalt ning kogu jaanuariks ennustatakse samuti erakordselt sooja talveilma. See tähendab jätkuvat […]
Kui inimesed hakkasid nädal tagasi oma kümnendi kokkuvõtteid tegema, mõtlesin, kuidas nad julgevad? Kuidas neil on julgust KÕIGELE […]
Aasta lõpp on ikka pidulik, me riietume kenasti ning pühitseme lõppevat aastat, mis loodetavasti tõi meile juurde küllust […]
Kohtusin hiljuti kunstnik Kalli Kaldega, kui ta tõi tARTu poodi nostalgilise graafikaseeria, millel tühjaksjäänud maakivist taluhoonetest kasvavad välja […]
See oli ehk mõni päev tagasi, kui vahetasime mõned elementaarsed viisakused. Tere. Palun. Tänan. Head õhtut. Nägemiseni. Nii […]
Ühel õhtul oli nii, et õhtuse lüpsi ajal oli mul äkki tunne, et keegi suuremate võimetega inimene hakkas […]
“Vesi on tagasi!” hõikas Kaili, kui novembri esimestel päevadel Voronjasse jõudsime ja ta kööki sisenedes kraanid lahti keeras. […]
Olid novembris üks nädal sellised päevad. Startisin Valgamaalt ja naasin õhtul koju tagasi. Võtan need päevad veidi lahti. […]
Hingedeajal on kena mõelda oma esivanemaist. Isegi, kui me neist ei mõtle, mõjutavad nad meid rohkem, kui arvata […]
Käisin ükspäev Viljandis. Veider viis Tartu-teemalist kolumni alustada, onju. Aga just Tartu pärast ma Viljandis käisingi. Nimelt on […]
On laupäev, 2. novembri varahommik, ärkasin enne viit, tegin tunnikese kirjatööd, siis panin tule pliidi alla, siis viisin […]
Mu sõprusringkond ei ole kuigi lai. See on nii osalt seepärast, et mulle sobib eraklik elulaad, ja teisalt […]
Ma olen oma pere ainus laps. Mu lapsepõlv oli nagu sõit Ameerika mägedel ja arvan, et põhjus on […]
Kümme aastat tagasi küsis keegi, miks ka kirjutan. Vastasin: “Aga miks ma söön, magan või hingan?” Tegelikkuses pole […]
See oli juba minu lapsepõlves nii, et koerad ja kassid ootasid lüpsi lõppu, et saada oma lonks piima. […]
“Millal me siis sinuga kokku saame?” küsisin oma tuttavalt, kellega juba pea aasta aega planeerime matkaleminekut. “Ehk siis, […]
Alguses oli aasta 1895 ja Werner. Alles siis tulid kõik teised kohvikud. Lille kohvik, KoKoKo ja mis kõik […]
Parafraseerides Tolstoid, on kõik õppeaasta alguse koolijuhid üksteise sarnased. Tõepoolest, nii nagu paljudel teistelgi, on minul õppeaasta alguses […]
Augusti keskel see juhtus. Abikaasal uuendas iPhone automaatselt tarkvara nii, et telefon enam pilti ette ei võtnud. Vajuta […]
Olen oma häälega tegelenud terve elu. See on mu peamine eneseväljendusvahend ja läbi laulu olen saanud väljendada end […]
Maailm on oma suuruses hoomamatu ja meie planeedi heaolu on hetkel kuum teema. Elu Eestis tundub kallis, samas […]
Pole just kõige lihtsam ülesanne, mõtlesin, kui sain kutse Toomemäele Rahvusülikool 100 raames korraldatud mõttetalgutele koos Mart Kivastiku ja […]