Sõprus on küll laialt levinud nähtus, igaüks on sellega mingil moel kokku puutunud, aga see ei tähenda, et sõprus liigituks kergete suhete kilda.

1

Hakkasin ühel hetkel mõtlema, kas armastusest on tõesti kirjutatud rohkem raamatuid kui sõprusest; kas on nii, et üks hea lugu armastusest võib saada läbi sõpruseta, aga üks hea sõbralugu ilma armastuseta nii kergelt toime ei tule? Lõpuni kindel ma pole, sellekohane statistika puudub, ent näiteks “Kolmes musketäris”, mis on üks võimsamaid sõprusest jutustavaid kirjandusteoseid, paneb sõprussuhted proovile ka mitu armastuslugu. Ometi tundub, et sõprus on sama oluline nähtus kui armastus, mis siis, et armastuse intensiivsus paistab üldjoontes ületavat sõpruse oma.

Igatahes ei oleks imelik väita, et sõprus kaldub olema armastusest suurema levikuga suhtevorm. Mitte ainult seetõttu, et inimene armastab tõeliselt oma elu jooksul väheseid inimesi, mõnikord vaid üht, mõnikord ei leia ta seda ühtegi, ent tõelisi sõpru võib inimesel olla sadu – minu eluteed mõjutanud sõprade hulgas on isegi selliseid, kes tunduvad sõbrunevat peaaegu kõigiga, kellega kokku satuvad. Sõpruse üldine areaal on üks asi, ent veelgi huvitavam tundub sõpruse üks eeldusi: vastastikune tasakaal, mis paradoksaalsel moel annab sõprusele armastusest suurema liikuvuse. Kummaline, et lootusetu armastus võib osutuda sageli vastupidavamakski kui teoks saanud armastus – samas kui vastamata sõprusel ei tundu olevat nõnda suurt kestuse potentsiaali. Kui inimene ei taha sõber olla, siis laheneb küsimus sageli nii, et leitakse mõni uus sõber. Või mitu. On olemas terved sõpruskonnad, dünaamilised kooslused, kus pidevalt liginetakse ja eemaldutakse, fookusi nihutatakse. Aga keelest puudub mõistetavatel põhjustel armastuskonna mõiste (ma ei pea silmas kärgperesid või seksuaalse koondumise kooslusi). Armastus on sageli ainuline tunne, eriti just vastamata armastus – armastaja paneb oma tunde ühe erilise inimese jaoks “lukku”, mistõttu ei saa seda tunnet kergesti kellelegi teisele üle kanda (või kui saab, siis ei pruugigi olla tegu tõelise armastusega). Inimene võib armastada kedagi elu lõpuni, ilma et see keegi tema tunnetele vastaks. Sõprusel sellise kestva tasakaalutuse perspektiiv enamasti puudub, sõprus eeldab vastastikust, aga samas võimaldab sõprus hargnemist paljude inimeste vahel, sest sõpruse vastastikus võib põhineda erinevatel asjadel, alates ühistest huvidest, hoiakutest või kogemustest ning lõpetades ühiste tutvustega.

Jan Kaus

Jan Kaus on esseist ja kirjanik ning varasem Eesti Kirjanike Liidu juht (2004-2007). Loe artikleid (13)