Ma olen viimastel aastatel olnud pigem “kaine”, igal juhul ettevaatlik selles, millest unistan. Noogutasin viimati endamisi, kui lugesin […]
Category Archive: Kiri
Elu Eestis ja maailmas läbi kohalike inimeste silmade.
Tänaseks on käimas juba 15. sõjapäev ja ega me keegi tea, kuidas see kõik lõpeb. Lugege Viktoria sõnumeid […]
Kaja Kann elab kaasa sõjale Ukrainas. “Helistab kunstnik, kellega olin teinud intervjuu ja kes ütleb, et me ei […]
Ma taotluslikult ei kirjuta ühtegi rida sõjast või sõjauudistest. Kirjutan tavaelust. Ma kirjutan teile kahest kitsetallest, räägin hanedest, […]
Kas kunsti saab õppida koolis? Jah ja ei. Minu õpingud Londoni Filmiakadeemias on jõudnud poole peale ning ma […]
Mitte ühtegi rida ei taha tulla täna paberile. Sellest, kuidas olla inimene, tunda tundeid, neid turvaliselt väljendada, hoida […]
Oma raamidest välja tulla on tegelikult väga rikastav kogemus. Viimase paari kuu jooksul olen mitmed ööd veetnud lageda […]
Millest mõtleb üks tartlane, kes istub mõnes hubases kodulinna kohvikus. Missugusena paistavad talle inimesed leti, laudade, akende taga […]
Ärkan hommikul varem, sest täna tuleb ette võtta sõit Varnjasse. Kauaoodatud ehitustegevus Voronja galeriis on käima läinud ning […]
Kõik algas sellest, et ma kukkusin. Ent võib-olla on kõik kestnud juba pikemat aega? Algusest saadik. Aga kukkusin […]
Huvitav sõna see “meelehaige”, ütleb nagu päris palju ära. Jäi mul silma paar päeva tagasi ETV sarjas “Eesti […]
Millest siin rääkida või kirjutada, kui igalt poolt vaatab vastu lootusetus? Elektrihinnad kägistavad, piirangud on kõik ära kurnanud, […]
Tähelepanekuid treeningsaalist ja tänavalt. Julgesin oma nina üle pika aja jälle rühmatrenni pista. Jõudsin varem kohale, enne kõiki […]
Kirjanik Justin Petrone mõtiskleb teemal, mis teeb Tallinnast Tallinna ja kus on selle linna hing. Mõnes mõttes pole […]
Aasta lõpus hakkasin tegema pikemaid jalutuskäike Londoni Belgravia linnaosas. Minu kodust asub see nelja metroopeatuse kaugusel, Chelsea ja […]
Mõelda vaid, kui palju aega oma elu jooksul veedab inimene istudes. Kontoris, diivanil, rongis, kohtupingis, piknikutekil, söögilaua ääres, […]
Peipsiveere kombestik on tasapisi hiilimas meie ellu ka Tartus. Eelmise aasta lõpupoole võttis ühendust Olga Einasto, kes igapäevaselt […]
Talv ei ole lihtne aeg. Valgust napib, energiavarud on piiratud, esimese lume vaimustus on üle läinud, jõuluootus ka […]
Kolm minilugu detsembri kalalkäikudest. Olgu su uues aastas seiklusi ja võta asju ette! Hooaja avang Peipsil See toimus […]
Lumehelbekesed “vinguvad” asja eest, on aga tekkinud vingujad, keda ma nimetaks vanahelbekesteks. Vanahelbeke vingub päriselt ja vingub kõvasti. […]
Koduigatsus ei hüüa tulles – taban end meenutamas üha veidramaid nähtusi, mida ma Tallinnas elades eales taga ei […]
“Ma tahan, et kodus kasvaks palm ja et aknast paistaks vesi koos päikeseloojanguga,” olin ma 37-aastasena üsna teadlik […]
Eks ikka sina ise, sinu mõtted ning tunded on need, mis loovad ja salvestavad selle kodutunde. Martin Lazarev […]
Kui ma mõtlen kodule, tuleb esimesena pähe stseen “Nukitsamehe” filmist, kus talupere – vanaisa, ema, isa, lapsed, loomad […]
Musta reedet meenutavad veel vaid mõned asjad. Üht-teist kasutusele võetud, osa juba unustatud ja paljud varakambrites pakkimist ootamas. […]
Peale põuast suve, mil Peipsiveerel taas paljud kaevud ära kuivasid, on mistahes kujul sademed siinkandis vägagi oodatud. Sügisvihmad […]
Paar päeva tagasi hommikusöögilauas ütles tütar, et ta ootab juba jõule. “Nii ilus,” mõtlesin. Jõuluootus. Valguse-, koosolemise-, heade […]
Talv saabus nädal aega tagasi laupäeval. Eelmisel reedel ja laupäeva hommikupoolikul võtsin veel kartulit. Külamees Aarega oli kokku […]
Brittide naljasoon on omaette fenomen, mida iga välisvaatleja tõlgendab isemoodi. Sarkasm, sõnamängud ja vihjed poliitikale on justkui kohustuslik […]
“Kaili, ma võitsingi selle oksjoni!” ei suuda ma oma rõõmu varjata, kui varahommikul arvuti postkastis samasisulist teadet loen. […]