Olen ikka olnud vastuvoolu ujuja. Lisaks sellele naudin üksiolemist. Et saaksin sügavamalt tunnetada.
Nii teadsin ma täpselt, et ei taha veeta jaaniõhtut nõnda nagu paljud: ei taha punuda pärga pähe, otsida sõnajalaõit ega hüpata üle lõkke, kõige vähem tahan kuulata seda rahvalikku muusikat! Pööripäev ei pea olema pöörane! See aeg võib olla pidu sinus eneses.
Loomulikult elan ma koos looduse rütmidega. Aga kõige parema ühenduse saan nendega, kui resoneerun rütmidega loomulikult, mitte inimeste kehtestatud traditsioone ikka ja jälle, igal aastal samamoodi korrates. Ühesõnaga, olen individualist ja kahtlustan, et meie seas on neid isepäiseid, kes süütavad (jaani)lõkke iseendas või vaid endale, veel. Tähistades maagilisi aegu omamoodi. Andes võimaluse ka juhusele, mitte kõike ette organiseerides…