Viimase nädala inforuumi on alates jaanilaupäevast täitnud tippkohtumiste karussell Euroopas. Esmalt EL-i tippkohtumine Brüsselis, seejärel G7 tippkohtumine Baierimaal Elmau lossis ning siis veel NATO tippkohtumine Madridis. Ja kõigil neil oli Ukraina teema üheks keskseks. Millised olid olulisemad otsused?
Euroopa Liit tegi ajalugu Ukraina jaoks
Kõige tähtsam EL-i tippkohtumise tulemus Ukraina (ja Moldova) seisukohast oli nende nimetamine EL-i liikme kandidaadiks. Loomulikult on tegu paljuski sümboolse aktiga ja teekond liikmeks saamiseni võtab neil riikidel kindlasti palju aastaid, kuid see on ukrainlaste jaoks väga motiveeriv. Tuletagem meelde, et 2014. aasta Euromaidani revolutsioon sai alguse just sellest, et ukrainlased polnud nõus oma presidendi, Moskva-meelse Janukovõtši ootamatu keeldumisega allkirjastada assotsiatsioonileping EL-iga Vilniuses. Nüüd aga on jutt hoopis kangemast – ametlikust kandideerimisest. See sai võimalikuks Putini algatatud suure sõja tõttu. Kuid selle asemel, et väärata sõja abil Ukraina liikumist läände, anti sellele vaid hoogu juurde.
Samuti kinnitas EL Ukrainale tugevat toetust tema üldises majandusliku, sõjalise, sotsiaalse ja finantsilise vastupidavuse kindlustamisel ning vajaliku humanitaarabi andmist. Poliitilise toetuse kõrval lubati jätkata tööd sanktsioonide kallal Venemaale, kaasata nendega ühinema laiemat ringi riike ning valmistada ette ka otsus, millega sanktsioonide rikkumised kantakse EL-i kuritegude nimekirja. Euroopa Liit lubas jätkuvalt pühenduda ukrainlaste sõjalisele toetamisele ning isegi suurendada seda. Euroopa Komisjonilt nõutakse ettepanekut erakorralise makro-finantsabi osutamiseks Ukrainale summas 9 miljardit eurot ning ettepanekuid toetamaks Ukraina taas ülesehitamist rahvusvahelises koostöös. Mida juba on vaikselt- võib-olla ka ennatlikult – hakatud nimetama uueks Marshalli plaaniks, analoogia põhjal omaaegse Euroopa jaluletõstmise programmiga pärast II maailmasõda.
Raivo Vare
Raivo Vare on hariduselt jurist, lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja EBSi magistriprogrammi cum laude. Olnud riigiminister ning teede- ja sideminister, tippjuht pangandus- ning transpordi- ja logistikasektori firmades. Tegev paljude avaliku sektori ja erialaorganisatsioonide, samuti eraettevõtete juhtorganites. Kord kuus vahendab Raivo Vare Edasi lugejatele oma mõtteid tähenduslikest rahvusvahelise elu sündmustest. Loe artikleid (88)
