Vihm tuli ootamatult.

Meil sügaval Valgamaal pole sadanud vast ca kaks nädalat piiskagi. Juuni lõpus korra paisus tuul keset päeva suureks ja murdis küla peal paar puud maha, aga sadama ei hakanud. Möödunud ööseks näitas väikest sajuvõimalust, kuid tuli üsna suur sadu. Inimene muutub kuivaga mugavaks, nii oli ka me pere hommikune ingel ehk kohvimasin välikööki välja jäänud ühele küljepealsele lauale. Väliköögis meil veel seinu pole, seega sai masina elektroonika märjaks. Tõin masina tuppa ja alguses ta keeldus koostööst, kuivatasin ja mudisin teda ning kujutad sa ette, just äsja sain oma hommikuse esimese kohvi kätte. Inimene vajab oma väikest rutiini ja kindlust.

Aga muidu olen iga päev kõrvitsaid kastnud. Küll mulle meeldib vaadata kõrvitsataime kasvamist, justnimelt vaadata, rammusa permapeenra otsas kasvavad hokkaido taimed ilusti. Ronin kastekannuga peenra otsa ning valan igale taimele lonksu. Tunnen end sel hetkel hästi. Aga koloraadomardikate korjamist kartulitaimede lehtedelt ma ei salli, seda tuleb teha iga päev, kui tahad oma puhast ja tervislikku kartulit. Varajase kartuli maitse on praegu ebamaine, iga päev pistavad lapsed potitäie nahka.

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (138)