“Mul on nii üksluine elu,” kurdan Kailile, kui olen juba pool tundi arvutis tühja ekraani piielnud, otsides pingsalt mõtet, millest sel korral Edasile kirjutada.

“Minu elu on seotud ainult kunstiga,” jätkan kurtmist ning tunnen, kuidas emotsionaalne süütenöör juba säriseb. “Ja ma ei ole jõudnud isegi ühelegi teisele näitusele peale nende, mida oleme ise korraldanud,“ tuleb mul nagu püssitorust. “No vaata ümberringi… kõik on kunst, ma ei saa tänu Kadrile isegi uksi enam lahti teha, ilma et mõtleksin, kas see on eesmärk või ettekääne,” vahutan juba pigem omaette, sest näen silmanurgast, et Kaili ei viitsi minu emotsioonidega kaasa tulla.

“Ja mida mina oskan kirjutada kunstist?” poetan veel ja märkan, kuidas mõte hüpleb uutele radadele ning kuna verandal istudes näen taamal Art Allmägi skulptuuri, millele siirdasime paar päeva tagasi rikkaliku lilleseade, ongi korraga teema käes.

Raul Oreškin

Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases HAKI galerii ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor ning käesoleval aastal ilmus Tartu linna tellimusel tema kolmas raamat "Tartu hääled". Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Loe artikleid (43)