Rubriigis “Loodimisi eesti kultuuriloos” portreteerib Rein Veidemann tähthetki, teoseid ja inimesi eesti kultuuris, keskendudes peamiselt sõjajärgsetele aastakĂĽmnetele, millega teda seob […]
Author: Rein Veidemann
See tõdemus pealistas Helsingis 4. mail 1992. aastal, toona veel vastselt taastatud Eesti Vabariigi suursaadiku, kuid juba sama […]
Väljend “hiiglaste õlgadel” juhatab meid tagasi Vana-Kreeka mĂĽtoloogiasse, milles tuntuim hiiglane oli oma õlgadel taevavõlvi kandev Atlas. Eks […]
Rein Veidemanni seekordne kultuurilooline kolumn räägib kohavaimust. Koht ei ole mitte ainult tähenduse kandja, vaid ka kiirgusvõimendi, mis […]
Imestan endamisi, et eesti kultuuri “loodimistes”, ĂĽhest või teisest kultuuriilmingust kirjutades pole ma veel puudutanud põhilist, kultuuri hinge. […]
KĂĽllap oleme harjunud mõttega, et kultuur on ĂĽhtlasi kollektiivne mälu. Iseäranis on seda rõhutanud Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkond, eesotsas […]
Eks oleme aeg-ajalt kuulnud öeldavat rehmamisi või lohutusena, et kõik on vaid mööduv unenägu. Või vastupidi, et unenäoski […]
Avaldame kirjandusteadlase ja kirjaniku Rein Veidemanni jutu, mis pĂĽhendatud Paide 33 kõnele ja ilmunud järelsõnana Puändi kirjastuse raamatus […]
20. augustil tähistati Tallinna Lauluväljakul Eesti Vabariigi taassĂĽnni kolmekĂĽmnendat aastapäeva suurejoonelise öölaulupeoga “Vaba Eesti”. “Öölaulupidu” sai oma nime […]
Iga rahva kirjandus on täpselt nii suur, kui suureks see loetakse. Eesti kirjandus on ajalt noor ja mahult […]
…tähendab mõelda kultuurist kui teatavast ruumist, milles aegki omandab ruumi mõõtme. Sellest, mis lisandub, saab ajalugu, tahapoole kaugusesse […]
Ma räägin seekord ajakirjast Vikerkaar ning selle venekeelsest sõsarast Raduga. Vaimuvalgust, vaba mõttelendu, erinevaid loomepõlvkondi ĂĽhendava väljaande esimese […]
Miks ka mitte? Vähemalt ĂĽhte niisugust, eesti kirjanduskultuurilist ahelromaani oskan nimetada ja ka lugemiseks soovitada – 2001. aastal […]
Seekordse mõtiskluse pealkiri ise kõlab juba otsekui rõhuline värsirida: on sõna- ja silbirõhud; on intervallid; on ootus järgmist […]
Võrreldes paljude rahvaste saatusega, on ĂĽhe, miljonilise keele- ja kultuurikogukonna jõudmine omariikluseni ning taas vabanemine impeeriumi kägistavast sĂĽlelusest […]
Alustagem ĂĽldisematest väidetest. Me kõik oleme mingi, antud juhul eesti kultuuri kandjad, kõneldes eesti keelt, pärides oma vanematelt, […]
Möödunud sajandi tähtsamaid prantsuse filosoofe Jean-François Lyotard (1924–1998) tõi käibele kaks olulist mõistet, mille kasutamise ĂĽle murravad filosoofid […]
Kaks luuletust Paul-Eerik Rummo legendaarsest luulekogust “Lumevalgus…lumepimedus”. Luuletused koos Rein Veidemanni kommentaariga on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja talvenumbris.
Pealkiri on kujundlik sõnaĂĽhend, fraseologism, mis iseloomustab inimese teatavat käitumist. Tavaelus ei kujuta me ju ette end ratsutavat […]
Essee pealkiri ĂĽtleb ĂĽmber tuntud ladinakeelse mõttetera “Tempora mutantur, nos et mutamur in illis” (“Ajad muutuvad ja meie […]
Ei aja- ega kultuurilugu ole midagi abstraktset. See kehtib Eesti puhulgi. SĂĽndmustes osalevad inimesed ja inimrĂĽhmad (hõimud, kogukonnad, […]
Nii aja- kui ka kultuurilugu osutavad juba oma nimega, et mõlemad on (järel)jutustatud aeg ja kultuur. Jutustus ei […]
Ernst Enno (1875–1934) elust ja loomingust raamatu (“Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno”, 2000) kirjutanud Enno tĂĽtretĂĽtar […]
Niisuguse pöördumisega algab tuhat kuussada kakskĂĽmmend aastat tagasi, 400. aastal pKr ilmunud PĂĽha Augustinuse (354 – 430), mõjukaima […]
Mõistan ja tunnen kaasa, kui paljudel läheb keel sõlme, öeldes “kirjandusteadvus”. “Teadvuse” endaga on asi lihtsam: teadvusel inimene […]
Nii nagu raamatutel on oma saatus, nii on see ka lauludel. Mõned neist jäävad ringlema põlvest põlve. Autoritki […]
Vastu tuult purjetada, kas siis selleks mõeldud spetsiaalse purjede sĂĽsteemi abil või pautides ehk siksakke mööda edasi liikudes […]
Taudide kujutamisest eesti kirjanduskultuuris pole esitada vähemalt minu lugemiskogemuse põhjal suurejooneliselt mõjuvat näitestikku. KĂĽll aga omab katk tähelepanuväärset […]
Selle kĂĽsimusega lõpeb Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud läbinisti autobiograafiline kooliromaan “Wikmani poisid”. Osalt kroonika vormi jäljendav teos, […]
Käed rinnal vaheliti ristis, rĂĽht sirge, selg ehk koguni vibuna veidi tagasi painutatud – kus ma kõigepealt sellises […]