Seekordse eesti kultuuri loodimisega tahan osutada ühele mõttele, mida võib juba etteruttavaltki võtta kirjutise paatose või moraalse osutusena […]
Author: Rein Veidemann
Aeg ja ruum on saanud alguse Suurest Paugust. Võime jääda pikalt arutlema eesti kultuuri esimese „plahvatuse“, n-ö Suure […]
Seekordne loodimine on järg varem Edasis ilmunud esseele “Olla rahvana pigem luuletus kui proosapala”. Mu noored kolleegid, uue […]
Seekordsel esseel võiks olla ka oma kultuurhariduslik moraal. Me ju teame, ja seda on mulle korduvalt rääkinud ka […]
Rubriigis “Loodimisi eesti kultuuriloos” portreteerib Rein Veidemann tähthetki, teoseid ja inimesi eesti kultuuris, keskendudes peamiselt sõjajärgsetele aastakümnetele, millega teda seob […]
See tõdemus pealistas Helsingis 4. mail 1992. aastal, toona veel vastselt taastatud Eesti Vabariigi suursaadiku, kuid juba sama […]
Väljend “hiiglaste õlgadel” juhatab meid tagasi Vana-Kreeka mütoloogiasse, milles tuntuim hiiglane oli oma õlgadel taevavõlvi kandev Atlas. Eks […]
Rein Veidemanni seekordne kultuurilooline kolumn räägib kohavaimust. Koht ei ole mitte ainult tähenduse kandja, vaid ka kiirgusvõimendi, mis […]
Imestan endamisi, et eesti kultuuri “loodimistes”, ühest või teisest kultuuriilmingust kirjutades pole ma veel puudutanud põhilist, kultuuri hinge. […]
Küllap oleme harjunud mõttega, et kultuur on ühtlasi kollektiivne mälu. Iseäranis on seda rõhutanud Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkond, eesotsas […]
Eks oleme aeg-ajalt kuulnud öeldavat rehmamisi või lohutusena, et kõik on vaid mööduv unenägu. Või vastupidi, et unenäoski […]
Avaldame kirjandusteadlase ja kirjaniku Rein Veidemanni jutu, mis pühendatud Paide 33 kõnele ja ilmunud järelsõnana Puändi kirjastuse raamatus […]
20. augustil tähistati Tallinna Lauluväljakul Eesti Vabariigi taassünni kolmekümnendat aastapäeva suurejoonelise öölaulupeoga “Vaba Eesti”. “Öölaulupidu” sai oma nime […]
Iga rahva kirjandus on täpselt nii suur, kui suureks see loetakse. Eesti kirjandus on ajalt noor ja mahult […]
…tähendab mõelda kultuurist kui teatavast ruumist, milles aegki omandab ruumi mõõtme. Sellest, mis lisandub, saab ajalugu, tahapoole kaugusesse […]
Ma räägin seekord ajakirjast Vikerkaar ning selle venekeelsest sõsarast Raduga. Vaimuvalgust, vaba mõttelendu, erinevaid loomepõlvkondi ühendava väljaande esimese […]
Miks ka mitte? Vähemalt ühte niisugust, eesti kirjanduskultuurilist ahelromaani oskan nimetada ja ka lugemiseks soovitada – 2001. aastal […]
Seekordse mõtiskluse pealkiri ise kõlab juba otsekui rõhuline värsirida: on sõna- ja silbirõhud; on intervallid; on ootus järgmist […]
Võrreldes paljude rahvaste saatusega, on ühe, miljonilise keele- ja kultuurikogukonna jõudmine omariikluseni ning taas vabanemine impeeriumi kägistavast sülelusest […]
Alustagem üldisematest väidetest. Me kõik oleme mingi, antud juhul eesti kultuuri kandjad, kõneldes eesti keelt, pärides oma vanematelt, […]
Möödunud sajandi tähtsamaid prantsuse filosoofe Jean-François Lyotard (1924–1998) tõi käibele kaks olulist mõistet, mille kasutamise üle murravad filosoofid […]
Kaks luuletust Paul-Eerik Rummo legendaarsest luulekogust “Lumevalgus…lumepimedus”. Luuletused koos Rein Veidemanni kommentaariga on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja talvenumbris.
Pealkiri on kujundlik sõnaühend, fraseologism, mis iseloomustab inimese teatavat käitumist. Tavaelus ei kujuta me ju ette end ratsutavat […]
Essee pealkiri ütleb ümber tuntud ladinakeelse mõttetera “Tempora mutantur, nos et mutamur in illis” (“Ajad muutuvad ja meie […]
Ei aja- ega kultuurilugu ole midagi abstraktset. See kehtib Eesti puhulgi. Sündmustes osalevad inimesed ja inimrühmad (hõimud, kogukonnad, […]
Nii aja- kui ka kultuurilugu osutavad juba oma nimega, et mõlemad on (järel)jutustatud aeg ja kultuur. Jutustus ei […]
Ernst Enno (1875–1934) elust ja loomingust raamatu (“Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno”, 2000) kirjutanud Enno tütretütar […]
Niisuguse pöördumisega algab tuhat kuussada kakskümmend aastat tagasi, 400. aastal pKr ilmunud Püha Augustinuse (354 – 430), mõjukaima […]
Mõistan ja tunnen kaasa, kui paljudel läheb keel sõlme, öeldes “kirjandusteadvus”. “Teadvuse” endaga on asi lihtsam: teadvusel inimene […]
Nii nagu raamatutel on oma saatus, nii on see ka lauludel. Mõned neist jäävad ringlema põlvest põlve. Autoritki […]