Rein Veidemann: milleks meile (eesti) kirjanduse kaanon?

Rein Veidemann. Illustratsioon: Toon Vugts

Kaanon (kr kanōn – mõõdupuu, reegel, eeskiri) kujutab endast kokkulepitud või ka ajas, st traditsioonis kehtestunud/kehtestatud tekstide või toimingute kompendiumi, mida peetakse järgimisväärseks ning sellest tulenevalt rahva kollektiivse teadvuse identiteedi üheks aluskomponendiks.

Mind on inspireerinud, aga ka vaevanud üks Juri Lotmani (1922–1993) fundamentaalne probleem, mille ta sõnastas vaimseks testamendiks jäänud esseede kogumiku “Kultuur ja plahvatus” (vn 1992, ee 2001) esimese teesina: “Igasuguse semiootilise süsteemi puhul on põhiküsimuseks esiteks tema suhe välise, süsteemi piiride taguse maailmaga ning teiseks staatika ja dünaamika vahekord. Viimase küsimuse võiks sõnastada ka nii: kuidas saab süsteem areneda, säilitades samas oma identiteedi?”

Rein Veidemann

Rein Veidemann on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Loe artikleid (62)