Rein Veidemann: hümnidelgi on oma saatus

Gustav Ernesaks. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

20. augustil tähistati Tallinna Lauluväljakul Eesti Vabariigi taassünni kolmekümnendat aastapäeva suurejoonelise öölaulupeoga “Vaba Eesti”. “Öölaulupidu” sai oma nime 1988. aastal. Maikuus Tallinna vanalinnapäevadel Raekoja platsilt alanud ühislaulmine levis viirusena Kadrioru paeklindialusele liuale, paisus seal sama aasta juunis “laulvaks revolutsiooniks” ning kujunes võimsaks emotsionaalseks taustaks maa ja rahva taas vabanemise teele.

Viimatise öölaulupeo kava oli koostanud 23. märtsil 1991 sündinud noor, andekas helilooja ja dirigent Rasmus Puur. Sümboolne kokkusattumus: vabas ja iseseisvas Eestis sündinud põlvkonna esindaja edasi kandmas vanemate ja vanavanemate traditsiooni. Kes teab, ehk saab Puurist Jannseni, Hermanni, Lüdigi, Simmi, Aaviku, Härma, Vettiku, Ernesaksa, Toi, Variste, Ritsingu, Arengu, Oja, Üleoja, Kaljuste, Uibopuu ja paljude teiste, laulupidudel rahvajuhtideks tõusnud dirigentide mantli (resp taktikepi) pärija.

Rein Veidemann

Rein Veidemann on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Loe artikleid (61)