Seekordses loodimises esitab Rein Veidemann pähklikoores kogu eesti kultuuriloo, tuues välja seitse olulist momentumit ja kirjeldades neist igaüht. […]
Author: Rein Veidemann
Kirjandusteadlane Rein Veidemann hindab Loomingu olemust ja püsivust ajakirja 100. juubelisünnipäeva eel. “Nii ilukirjanduslike tekstide avaldamisel kui ajakirja […]
Pöördelistel aegadel peetud riigimeeste või vaimsete autoriteetide (klassikuks tunnustatud kirjanikud, Nobeli-preemia laureaadid, usujuhid, kirikupead) kõned toetuvad mitte ainult […]
Kaanon (kr kanōn – mõõdupuu, reegel, eeskiri) kujutab endast kokkulepitud või ka ajas, st traditsioonis kehtestunud/kehtestatud tekstide või […]
Kui oleme sündinud eesti keelde, siis oleme sündinud ka ühte kindlasse kultuuri. Me ei pruugi märgatagi keele ja […]
Geomeetriast teame kujundit, mis moodustub kolmest ühte punkti koonduvast jalast. Niisugune on ka järiks kutsutav iste. Vaimuvallas on […]
Lihtsustatult öeldes kujutab semiootiline monaad endast energeetilist võimendit. Ta on iseendas suletud tervik, mis ometi kokkupuutes teiste monaadide […]
Pühenduslugu saja-aastasele Eesti kirjanikkonna ühendusele, Eesti Kirjanike Liidule. Rubriigis “Loodimisi eesti kultuuriloos” portreteerib Rein Veidemann tähthetki, teoseid ja inimesi eesti […]
Seekordse eesti kultuuri loodimisega tahan osutada ühele mõttele, mida võib juba etteruttavaltki võtta kirjutise paatose või moraalse osutusena […]
Aeg ja ruum on saanud alguse Suurest Paugust. Võime jääda pikalt arutlema eesti kultuuri esimese „plahvatuse“, n-ö Suure […]
Seekordne loodimine on järg varem Edasis ilmunud esseele “Olla rahvana pigem luuletus kui proosapala”. Mu noored kolleegid, uue […]
Seekordsel esseel võiks olla ka oma kultuurhariduslik moraal. Me ju teame, ja seda on mulle korduvalt rääkinud ka […]
Rubriigis “Loodimisi eesti kultuuriloos” portreteerib Rein Veidemann tähthetki, teoseid ja inimesi eesti kultuuris, keskendudes peamiselt sõjajärgsetele aastakümnetele, millega teda seob […]
See tõdemus pealistas Helsingis 4. mail 1992. aastal, toona veel vastselt taastatud Eesti Vabariigi suursaadiku, kuid juba sama […]
Väljend “hiiglaste õlgadel” juhatab meid tagasi Vana-Kreeka mütoloogiasse, milles tuntuim hiiglane oli oma õlgadel taevavõlvi kandev Atlas. Eks […]
Rein Veidemanni seekordne kultuurilooline kolumn räägib kohavaimust. Koht ei ole mitte ainult tähenduse kandja, vaid ka kiirgusvõimendi, mis […]
Imestan endamisi, et eesti kultuuri “loodimistes”, ühest või teisest kultuuriilmingust kirjutades pole ma veel puudutanud põhilist, kultuuri hinge. […]
Küllap oleme harjunud mõttega, et kultuur on ühtlasi kollektiivne mälu. Iseäranis on seda rõhutanud Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkond, eesotsas […]
Eks oleme aeg-ajalt kuulnud öeldavat rehmamisi või lohutusena, et kõik on vaid mööduv unenägu. Või vastupidi, et unenäoski […]
Avaldame kirjandusteadlase ja kirjaniku Rein Veidemanni jutu, mis pühendatud Paide 33 kõnele ja ilmunud järelsõnana Puändi kirjastuse raamatus […]
20. augustil tähistati Tallinna Lauluväljakul Eesti Vabariigi taassünni kolmekümnendat aastapäeva suurejoonelise öölaulupeoga “Vaba Eesti”. “Öölaulupidu” sai oma nime […]
Iga rahva kirjandus on täpselt nii suur, kui suureks see loetakse. Eesti kirjandus on ajalt noor ja mahult […]
…tähendab mõelda kultuurist kui teatavast ruumist, milles aegki omandab ruumi mõõtme. Sellest, mis lisandub, saab ajalugu, tahapoole kaugusesse […]
Ma räägin seekord ajakirjast Vikerkaar ning selle venekeelsest sõsarast Raduga. Vaimuvalgust, vaba mõttelendu, erinevaid loomepõlvkondi ühendava väljaande esimese […]
Miks ka mitte? Vähemalt ühte niisugust, eesti kirjanduskultuurilist ahelromaani oskan nimetada ja ka lugemiseks soovitada – 2001. aastal […]
Seekordse mõtiskluse pealkiri ise kõlab juba otsekui rõhuline värsirida: on sõna- ja silbirõhud; on intervallid; on ootus järgmist […]
Võrreldes paljude rahvaste saatusega, on ühe, miljonilise keele- ja kultuurikogukonna jõudmine omariikluseni ning taas vabanemine impeeriumi kägistavast sülelusest […]
Alustagem üldisematest väidetest. Me kõik oleme mingi, antud juhul eesti kultuuri kandjad, kõneldes eesti keelt, pärides oma vanematelt, […]
Möödunud sajandi tähtsamaid prantsuse filosoofe Jean-François Lyotard (1924–1998) tõi käibele kaks olulist mõistet, mille kasutamise üle murravad filosoofid […]
Kaks luuletust Paul-Eerik Rummo legendaarsest luulekogust “Lumevalgus…lumepimedus”. Luuletused koos Rein Veidemanni kommentaariga on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja talvenumbris. […]