Taudide kujutamisest eesti kirjanduskultuuris pole esitada vähemalt minu lugemiskogemuse põhjal suurejooneliselt mõjuvat näitestikku. Küll aga omab katk tähelepanuväärset […]
Author: Rein Veidemann
Selle küsimusega lõpeb Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud läbinisti autobiograafiline kooliromaan “Wikmani poisid”. Osalt kroonika vormi jäljendav teos, […]
Käed rinnal vaheliti ristis, rüht sirge, selg ehk koguni vibuna veidi tagasi painutatud – kus ma kõigepealt sellises […]
Eesti vaimse kultuuri kaks alustala on piibel ja Fr. R. Kreutzwaldi eepos “Kalevipoeg”. Veelgi laiemalt võttes, mõlemad eepilised […]
Ajalooliselt võib eesti kultuuri pidada keelekeskseks, st eestikeelseks kultuuriks, mis saab alguse suulisest pärimuskultuurist, tõuseb luterliku reformatsiooni käigus […]
On huvitav täheldada, et öeldistest tuletatud nimisõnad “olemine” ja “saamine” asuvad eesti keelesüsteemis käänetena kõrvuti. Kakskümmend aastat (1889–1909) […]
Kolmainsusega (resp Püha Kolmainsus, ka Kolmainus) puutume kokku kõigepealt teoloogilisel pinnal kui jumaluse määratlemisega. On üks ja ainus […]
Eesti esimesed naiskirjanikud on pärit Pärnumaalt ja Pärnust. Neid on kolm. Kõigepealt muidugi rahvusliku ärkamise ühe ikoonina Lydia Jannsen-Koidula […]
Minu põlvkond “seitsekümmend-pluss” ja ehk osa nooremastki seltskonnast mäletab 1973. aastal Noorsooteatris Kaarel Kilveti (1944–2005) lavastatud laulumängu “Oh […]
Seekord võtan jutustada ühe eesti kultuuri tüviteksti kujunemisloo. Tüvitekstiks võib saada mistahes vormis, sõnakunsti, muusikaline, filmi- või kujutava […]
Vana ladina mõttetera ütleb, et raamatutel on oma saatus – habent sua fata libelli. Aga saatus võib olla ka käsikirjadel, […]
Ikka on huvi tuntud, kuidas end ajaloos ja poliitikas suureks räägitakse/kirjutatakse. Selle kirjeldamiseks peab kõigepealt silmas pidama asjaolu, et […]
Jah, pealkiri on parafraas meieisapalvest. Aga seal, kus palutakse „igapäevast leiba“, on täna sama tähtis enesevalitsemine, mida stoikutest […]