Rein Veidemann: eesti kultuur valikute labürindis

Rein Veidemann. Illustratsioon: Toon Vugts

Võib-olla oleks isegi kohane kraadi võrra kangemalt väljenduda: “nurjatud valikud”. Või siis “eksistentsiaalsed, olla või mitte, valikud”. On kaks võõrsõnalist mõistet, mis valikute juurde kuuluvad: dilemmad ja trilemmad. Esimeses seistakse kahe, teises kolme, üksteist välistava valikuvõimaluse ees.

Eelmises loodimises (“Eesti kultuuri seitse momentumit”) käsitlesin järelevaatavalt eesti kultuuriloo suuri murranguid, toetudes Juri Lotmani kultuurisemiootiliste “plahvatuste” teooriale. Rõhutasin, nagu on teinud seda Lotmangi, et iga niisugune murrang sisaldab valikuhetke (resp lahknemispunkti), millest ühe teostumine kujutab endast nagu rongi suunamist uuele rööbasteele, mille sihtkoht on põhimõtteliselt ennustamatu. Tagantjärele leitakse õigustus, et tehtud valik oli paratamatu, õige, st võidule viiv, või siis kohanetakse olukorraga.

Kuid dilemmad ja trilemmad saavad alguse ikkagi inimestes endis, nende tõekspidamiste, teadmiste ja käitumise siseruumis, kandudes seejärel ühiskonda, muutudes osaks kultuurist ja poliitikast. Iga valik leiab aset mingis kontekstis või olukorras. Sisemine ja väline on vastastikku mõjutatud. On olukordi, kus valikuvabadus on piiratud või koguni olematu. Millised valikud on süüdimõistetud vangil? Vangi dilemmaks on leppida karistusega, ära kannatada, või siis endalt elu võtta.

Rein Veidemann

Rein Veidemann on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Loe artikleid (54)