Ilmar Raag: Eesti mundri au ja Lihula monument

"Lihula monument" Lagedil

Minu Poola sõber Marek on tuline Poola patrioot. Ta on konservatiiv ja rahvuslane. Eestis hääletaks ta ilmselt EKRE poolt. Nüüd aga sattus ta koos minuga vaatama Lihula monumenti, mis on pühendatud meestele, kes II maailmasõja ajal sõdisid bolševismi vastu. Monumentaalkunstis kehtib põhimõte, et üks hea monument peab olema arusaadav ka eemalt vaadates. Üks õige monument annab ju näo kogu ümbritsevale ruumile. Mida me nägime Lihula monumenti eemalt vaadates?

1944. aasta 31. juulil saatis Armia Krajowa juht Antoni Chruściel teate Varssavi kõikidesse kvartalitesse: „Tähelepanu! Annan käsu „W“ tunniks.“ See oli märguanne, et järgmisel päeval algas poolakate meeleheitlik ülestõus Varssavit okupeerivate sakslaste vastu.

Londonis asuva poola eksiilvalitsuse kaalutlus oli üpris sarnane eestlaste omale, kes täpselt samal ajal võitlesid Sinimägedes. Punaarmee oli liginemas ja seetõttu tundus väga tähtis, et poolakatel õnnestuks enne bolševike saabumist välja kuulutada oma seaduslik valitsus. Poolakate iseseisvuse pidi garanteerima nende liit Churchilliga. Sama lootsid ju ka eestlased, et Atlandi Harta ja Lääneliitlased tagavad sõjaeelsete piiride kehtestamise pärast sõda. Igal juhul ei olnud poolakatel pärast 1939. aasta katastroofi ja Katõni mingit illusiooni, mida Nõukogude Liidu okupatsioon tähendab. Teisalt ei olnud ka sakslastele midagi andestada sellesama 1939. aasta eest. Poolakate plaanis oli aga üks nõrk ja vastuoluline tahk. Nad arvestasid, et  kui nad võtavad võimu oma kätte, saavad nad partneritena hakata koostööd tegema Nõukogude armeega, et puhastada ülejäänud maa sakslastest. Selle asemel kordus 1939. aasta.

Ilmar Raag

Ilmar Raag on otsija ja filmilavastaja. Aga ta on olnud ka Riigikantselei Strateegilise kommunikatsiooni nõunik, kus ta tegeles peamiselt kriisikommunikatsiooniga. Loe artikleid (36)