Rein Veidemann: eesti kultuuri nimevõrgustik – Johannesed

Eesti kirjandus- ja laiemalt kultuuriloo omandamisele võiks läheneda aga ka mängulisemalt. Foto: Shutterstock

Seekordsel esseel võiks olla ka oma kultuurhariduslik moraal. Me ju teame, ja seda on mulle korduvalt rääkinud ka kirjandusõpetajad, kui raske, puhuti lausa tüütu on panna noori inimesi lugema ühtesid või teisi eesti kirjandusklassikasse kuuluvaid teoseid. Eesti kirjandus- ja laiemalt kultuuriloo omandamisele võiks läheneda aga ka mängulisemalt. Ja üks selline mälumänguna võetav nimemäng oleks igati kohane. Täna peatun Johannestel. Aga võib ka küsida teiste nimede järgi. Seda seltskonnamängu võikski mängima jääda. Iga nimi on väravaks nimekandja elu- ja loomingulukku, aga sealt edasi kogu eesti kultuuri nimevõrgustikku.

Iga kultuuri, sh eesti kultuuri kandjaks on rahvas. Rahvas osaleb nii kultuuriloomes endas (näiteks anonüümse autorlusega pärimuskultuur, mida ka otsesõnu rahvakultuuriks kutsutakse) kui selle vastuvõtmises erinevates vormides (resp meediumites, nagu kirjandus, teater, muusika, kujutav kunst) ja institutsioonides (näiteks haridusasutused, kõikvõimalikud seltsid jts). Osalemine on ka kultuuri enesekirjeldus, näiteks olulise esiletoomine ja kinnistamine, mille läbi luuakse ning kasvatatakse kultuuri selgroogu.

Ent kui hakkame seda rahva kui “kultuurikandja” abstraktsevõitu mõistet suumima, üldiselt üksiku poole, siis jõuame kõigepealt põlvkondade, seejärel rühmituste, kultuurikogukondade ehk allkultuurideni, kuni lõpuks üksikute nimedeni, mille taga on inimesed, igaüks oma elu- ja saatuse looga. Heaks näiteks on eesti rahvusliku liikumise ajalugu 19. sajandil, tuntud ka kujundliku nimega “ärkamisaeg”. Ajaloolane Mart Laar on käsitlenud seda oma mitmes raamatus, viimati 2016. aastal Eesti Rahva Muuseumi väljaandena ilmunud uhke, taas kord kujundliku pealkirjaga teoses “Rahvuse sünd”. Pool raamatust on pühendatud eelärkamis- ja ärkamisajale, lõpupeatükkides ka venestusaja tähendusele eesti rahvuse sünniloos; ent teine pool raamatust on biograafiline leksikon pealkirjaga “Äratajad”. Ühtäkki avaneb meie ees kogu eesti rahvuslik liikumine isikuti. Mikro- või õigemini nukleaarne tasand kohtub ja põimub makrotasandiga.

Rein Veidemann

Rein Veidemann on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Loe artikleid (44)