8. aprillil oli Prantsuse Rahvusassamblees arutlusel seaduseelnĂ”u, mis kĂ€sitleb abistatud enesetapu ehk halastussurma legaliseerimist. Harva avalikku vĂ€itlusse sekkuv […]
Category Archive: Filosoofia
Eksistents, moraal, teadmine, tÔde, ilu, religioon
âCOVID-19 on kui vÔÔrutusravi tavaelu normaalsusest,â kirjutab USA mĂ”tleja Charles Eisenstein oma suurepĂ€rases essees âKroonimineâ, mis on tĂ€naseks […]
Mis vahe on religioonil ja usul, arutleb kirjanik Olev Remsu ajal, mil oleksime justkui hea ja kurja teelahkmel. […]
Selge keskpĂ€eva asemele on jĂ€rsku astunud nĂ”iduslik kuuvalge öö. Meie tuttav maailm on muutunud hetkega sootuks teistsuguseks. âRichard […]
Minu kĂ”ige tĂ€htsam jĂ€reldus sellest saatest oli see, et Tolstoi oli vĂ€gev mĂŒstik. Selliseid on ka vaja. On […]
Selle saate algtĂ”uke sain ma Toivo Maimetsa möödunud talvel Vabas Akadeemias peetud loengust “Preformism ja epigenees”. Sealtsamast pĂ€rineb […]
Kuus aastat tagasi ilmus eesti keeles Rupert Sheldrakeâi raamat âDogmadeta teadusâ, intrigeeriva alapealkirjaga âUuriva vaimu vabastamineâ. Vabastamine millest? […]
MĂ”te teha saade Caravaggiost (1571â1610) oli mul juba pikka aega. Sel kevadel tuli idee kutsuda temast rÀÀkima Aapo […]
“1938. aastal ilmusid NĂ”ukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat kĂŒlastab ĂŒleloomulik olevus,” kĂ”neleb oma vĂ€ga pĂ”nevas […]
“TĂ€henduse teejuhtide” 81. vestlusringis “Vaala valevus” rÀÀkisime David Ilmar Beecheri ja Mihkel Kunnusega Herman Melville’i romaanist “Moby Dick”, […]
“Teadvust teisendavaid drooge on ĆĄamanistlikes ja religioossetes traditsioonides kasutatud tuhandeid aastaid. Traditsioonilised meelt muutvad taimed, keedused ja seened […]
Vene ohust kirjutatakse palju, aga enamasti asjatundmatult ja muidugi tendentslikult. Venemaast ja president Putinist on saanud mĂŒĂŒdid, millesse […]
Elame tĂ”epoolest veidral ajal, mil kindel saab olla vaid selles, et kĂ”ik muutub. Taas on kĂ€imas tehnoteaduslik revolutsioon, […]
Michel Houellebecq on kirjanik. Esimest korda pĂ€rast pandeemia algust vĂ”tab ta sĂ”na. Selles kirjas heidab ta kĂ”rvale idee […]
15. veebruaril avaldas Postimees mu artikli “LÀÀne kultuuri kaksikheeliks”, millele langes mĂ”ned pĂ€evad hiljem osaks ootamatult kirglik vastuvĂ”tt. […]
Lugedes internetis, kuidas koroonaviirus USA-s kiiresti levib ja Trump on nĂŒĂŒd saanud oma “America first”, tunneb mingi osa […]
2016. aastal kirjutasin ma valdavalt Nihilistile ja suhtlesin seetĂ”ttu peaasjalikult Kauri ja Ahtoga. Sama aasta kevadeks olin ma […]
Hoida kĂ”iki karantiinis, oodata poolteist aastat vaktsiini ning lasta majandusel seiskuda? VĂ”i lasta nakatumisel levida, taluda Ă€ra haiguse […]
“See ei ole tavaline hetk, see on erakordne hetk, see on ajalooline hetk. Kreeka kriis lĂ”peb tĂ€na siin, […]
1981. aastal avaldas Inglise bioloog Rupert Sheldrake raamatu “Uus eluteadus”, milles ta tuli lagedale oma morfilise resonantsi teooriaga, […]
“TĂ€henduse teejuhid” on Edmund Burke’i Seltsi saatesari, kus otsitakse kasvava ĂŒhiskondliku Ă€rrituvuse pĂ”hjuseid. Saatejuht Hardo Pajula vestleb inimestega, […]
HarjumuspĂ€rase kĂ€itumisviisi muutmise vajadust rĂ”hutavad ideed tunduvad suuremale osale ĂŒhiskonnast ja poliitilisele eliidile hullumeelsena, tĂ”deb filosoof TĂ”nu Viik […]
Vastutustundeline isik kaalub tulevasi samme ning nende vĂ”imalikku mĂ”ju teistele. Ta pĂŒĂŒab aru saada, mis on moraalselt Ă”ige. […]
Milleks rÀÀkida ajast? See on peamine ressurss, mida meil napib. See on peamine ressurss, mis meist sĂ”ltub. See […]
Viimaste aastate seestunud poliitiliste vastanduste taustal olen tasapisi pĂŒĂŒdnud endale sĂ”nastada, mida see demokraatia Ă”ieti tĂ€hendab. TĂ€iesti isiklikus […]
Euroopas peljatakse islami taustaga sisserĂ€ndajaid, sest arvatakse, et sisserĂ€ndajad on palju usklikumad kui etnilised elanikud. Rootsi on ilmalik […]
Kas usume, et Eestist saab erinevalt teistest riikidest koht, kus jÀÀb kestma 1000-aastane edulugu? TĂ”enĂ€olisem on see, et […]
Ma ei tea veel, mis seal Ă”ieti juhtus, sest ei jĂ€lgi uudiseid. Aga kĂŒll ma pĂ€eva jooksul inimeste […]
See oli umbes aastal 1990, kui Tartu Ălikooli ajalootudeng ja hilisem Ă”ppejĂ”ud Juhan Kreem rÀÀkis mulle ĂŒhiselamu trepil […]
Ma tĂ”stsin pea ja peatusin Pulli asulas PĂ€rnumaal. Ja siis toodi iidseid sĂ”numeid ka LammasmĂ€elt. See oli kui […]