Tõnu Õnnepalu kirjeldab, kui suures osas me siin elus tegelikult udus sumpame.
Kolm neljandikku asjaoludest, millel põhineb sõjaline tegevus, on mähitud enam või vähem paksu udusse, kirjutab Carl von Clausewitz oma teoses “Sõjast”. Sõja udu… Aga see kolm neljandikku, kolm neljandikku udu pani mind mõtlema hoopis muudele asjadele kui sõjale. Preislase sõjaraamatust pärineb üks kuulsamgi sentents, mida tihti kasutatakse üsna kahemõtteliselt ja mis ütleb, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. Ümberpöördult võib ka öelda, et poliitika on sõja jätkamine teiste vahenditega.
Muide, ma ei taha siin midagi tõestada. Räägin asjadest, kus midagi tõestada ei saagi, sest tõesti, kolm neljandikku on udu. Teadmatus, määramatus, liiga keerulised protsessid. See kolm neljandikku on midagi sellist, mida tasub silme ees hoida, kui hakkame midagi väga kindlat väitma niisuguste asjade kohta nagu elu, elusorganismid, loodus, ühiskond, poliitika, inimpsühholoogia, üldse inimese käitumine, selle motiivid. Sõnad ja teod. Usk ja teadmine. Mõtted ja tunded. Väljarääkimine ja mahavaikimine.
