Hardo Pajula: hinge eestkostja

Illustratsioon: Shutterstock.

Ajaleht The Guardian kirjutab oma järelehüüdes 10 aastat tagasi: “James Hillmani on nimetatud kõige tähtsamaks Ameerika psühholoogiks pärast William Jamesi.” Mina kuulsin seda nime esimest korda kaks aastat tagasi. Sügavam huvi tekkis alles sel kevadel. Arhetüüpilise psühholoogia rajajaks nimetatud Hillman kasvas välja Jungi koolkonnast. Jordan Peterson ütles kunagi, et tema doktoritöö juhendaja keelas tal Jungi lugeda. See väljendab kokkuvõtlikult ülikoolipsüholoogia seiskohta antud küsimuses ja seetõttu pole ime, et Hillmani nimi on televiisorit vaatava publiku seas tundmatu. Käesolev kirjutis tutvustab hinge eestkõnelejat, kes pidas end lihtsalt “renegaadist psühholoogiks”.

“Tegemist ei ole selgepiirilise mõistega. See on kogemus. See on midagi, mis puudutab meie sügavat sisemust, midagi, mis läheb meile korda. Sellel on tegemist armastuse, ühendustunde, ohu ja surmaga. Kõik need sõnad tulevad hinge puhul mängu. Peale selle veel ka tragöödia. Soulmuusikas käivad ilutunne ja tragöödia käsikäes. Hing kätkeb seda kõike,” vastab kümme aastat tagasi surnud Ameerika psühholoog James Hillman küsimusele, mida ta mõistab “hinge” all. Selgitamist on siin omajagu, sest akadeemilises psühholoogias selline mõiste puudub. 2014. aastal eesti keeles ilmunud Henry Gleitmani, James Grossi ja Daniel Reisbergi tuhandelehelise tellise “Psühholoogia” oluliste mõistete loetelust me seda sõna ei leia.

Hillmani on seevastu nimetatud “hinge eestkostjaks”. 1926. aastal Atlantic Citys sündinud Hillman jääb pärast sõda Euroopasse, õpib Sorbonne’is inglise kirjandust ja lõpetab 1950. aastal Dublini Trinity Kolledži. Edasi siirdub ta Zürichisse ja omandab sealses ülikoolis doktorikraadi. Samal ajal saab ta Jungi instituudist ka psühhoanalüütiku diplomi. Seejärel töötab ta kümme aastat Jungi instituudi õppeprorektorina.

Hardo Pajula

Hardo Pajula on Estonian Business Schooli vaba majandusmõtte professor ja Edmund Burke’i Selts eestvedaja. Loe artikleid (22)