Hardo Pajula. Viimane hüpe

"Lord Jim" raamatu esikaas, fragment. Allikas: Oxford World's Classics

Kui kultuuri põhi praguneb, vajab meie kujutlusvõime uusi arhetüüpilisi anumaid. Uuestisünniks on kaks võimalikku teed: Ateena ja Jeruusalemm. Viimase peale pole mõtet aga loota –  see on meie valitseva maailmavaatega liiga sarnane, inspiratsiooni tuleks otsida meie elulaadi teisest suurest allikast: kreeka mütoloogiast.

„Ma soovisin, et oleksin võinud surra,“ karjus Jim. „Tagasi minna polnud võimalik. Olin hüpanud kui kaevu – igavesse sügavasse kuristikku…“ Need read pärinevad 1900. aastal ilmunud Joseph Conradi romaanist „Lord Jim“. Raamatu peategelane, auriku Patna kapteni esimene abi on hüpanud koos teiste laevaohvitseridega päästepaati ja jätnud 800 reisijat saatuse hoolde. Imekombel avastab Punasel merel sihitult triiviva aluse Prantsuse sõjalaev, Patna pukseeritakse lähimasse sadamasse ning kogu lugu saab avalikuks. Kaks kolmandikku raamatust räägib Jimi katsetest oma süükoorma all ellu jääda. Modus vivendi on laias laastus ühesugune: ta pageb oma nime saatva halva kuulsuse eest tsivilisatsiooni eest järjest kaugemale. Lõpuks leiab ta enda Patusanis, muust maailmast äralõigatud pärismaalaste riigikeses ja tõuseb seal hõimuliidriks. Patusanis saab temast tuan Jim – „mis on sama hea kui lord Jim“. Paraku ei lase valge maailm Jimist lahti. Mõne aja pärast tuleb Patusani rüüstama Browni-nimeline seikleja. Jim teeb ta tagasitõrjumisel saatusliku vea ning maksab selle eest oma eluga.

„Lord Jim“ põhineb tõestisündinud lool. 1880. aastal Singapurist ligi tuhande palveränduriga Meka poole suunduv aurulaev Jeddah hakkas tormis lekkima. Päästepaatides oli ruumi vaid paarisajale inimesele ning kapten, tema naine ja veel paar ohvitseri võtsid seal kohad sisse. Kui palehigis pumpade kallal töötanud palverändurid taipasid mis teoksil, püüdsid nad takistada meeskonnaliikmetel aluselt lahkuda. „Kapteni esimene abi, pastori poeg Augustine Williams lasi päästepaadi kiiresti vette, hüppas paati ning ohvitserid sidusid otsad lahti,“ kirjutab Conradi suurepärases eluloos „The Dawn Watch“ Harvardi ajaloolane Maya Jasanoff. Päästepaadi nopib üles Briti aurik ning kapten teatab laevaomanikele oma aluse uppumisest. Londoni lehtedes ilmuvad pealkirjad „Kohutav õnnetus merel. Uppus ligi tuhat inimest“. Päev pärast seda jõuab Jeddah saatuse kiuste siiski sadamasse.

Hardo Pajula

Hardo Pajula on Estonian Business Schooli vaba majandusmõtte professor ja Edmund Burke’i Selts eestvedaja. Loe artikleid (27)