Kuus aastat tagasi ilmus eesti keeles Rupert Sheldrake’i raamat “Dogmadeta teadus”, intrigeeriva alapealkirjaga “Uuriva vaimu vabastamine”. Vabastamine millest? Valedest veendumustest, nagu kohe selgub: “… kuid veendumustesüsteem, millel põhineb tänapäevane teaduslik mõtlemine, on oma olemuselt uskumus, mille juured on 19. sajandi ideoloogias.”

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja sügisnumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta ka digiajakirjana. Artikli autor Piret Kuusk on füüsik ja teadusfilosoof. Rupert Sheldrake’i tõekspidamiste paremaks mõistmiseks loe ka Hardo Pajula hiljutist suurt intervjuud temaga.

Oot-oot, kas tõesti ei ole loodusteadlased ja teadusfilosoofid aru saanud praeguse täppisteadusliku mõtteviisi sisust ja päritolust? No nii need asjad küll ei ole. Mulle tuli kohe meelde vähemalt kaks nime: Saksa filosoof Edmund Husserl (1859–1938) ja Ameerika filosoof Edwin Arthur Burtt (1892–1989). Nimekiri ei ole ammendav, pigem näitab see minu üsnagi vähest sellealast lugemust.