“COVID-19 on kui võõrutusravi tavaelu normaalsusest,” kirjutab USA mõtleja Charles Eisenstein oma suurepärases essees “Kroonimine”, mis on tänaseks tõlgitud ligi kahekümnesse keelde. Raskest sõltuvusest vabanemine nõuab üldjuhul radikaalset elumuutust, sest samas vaimus jätkamine pole võimalik ning katsed endise elu juurde tagasi pöörduda on määratud nurjuma. Selleks, et sundusest saaks valik, peame aga välja visandama vähemalt kaks võimalust, nimetagem neist ühte “kontrolliks” ja teist “kogukonnaks”.

Koroonakuude üheks kõige iseloomulikumaks saaduseks on halvaendeline sõnaühend “sotsiaalne distantseerumine”. Eisensteini sõnul on sotsiaalse distantseerumise nurgakiviks kontrollirefleks. Kuivõrd meie tsivilisatsiooni suurimad kordaminekud – väidab ta – pärinevad sõjatandrilt, siis me loomuldasa tervitame probleeme, kus saame tõestada oma tehnoloogilist üleolekut ja näidata valmisolekut hiiglaslikuks mobilisatsiooniks. Püüdlus kontrollida oma väliskeskkonda on muidugi kõikide tsivilisatsioonide ühine nimetaja. Läänemaailmale on eriomane progressi idee, mis saab alguse vanast testamendist, kandub koos kristlusega üle maailma ning ilmalikustub teadusliku revolutsiooni käigus uskumuseks, et mateeria on tehnoloogia abil taltsutatav. See ilmavaade on andnud meile tänavavalgustuse, graafikus püsivad bussid ja veevärgi.

“Lapsepõlves vormis mu tajumusi lugu, mida ma nimetan Inimsoo võidukäiguks,” kirjutab ta raamatus “Ilusam maailm” (“The More Beautiful World Our Hearts Know Is Possible”). “Selle müüdi järgi on inimkonnale pandud ülesanne luua teaduse, mõistuse ja tehnoloogia abil täiuslik maailm: alistada loodus, ületada oma animaalne alge ja ehitada üles ratsionaalne ühiskond.” Kui paar inimpõlve tagasi ei nõudnud selles müüdis elamine märkimisväärseid enesepetmisvõimeid, siis täna adub järjest suurem hulk inimesi, et selles loos on augud sees. “See arusaam jõuab harva selge sõnastuseni, seetõttu väljendame seda oma tegudes ja hakkame vastu kas avalikult või vargsi. Sõltuvushaigused, enesehävitamine, loidus, laiskus, raev, krooniline väsimus ja depressioon – need on kõik viisid, mille abil me põikleme kõrvale täiest osalusest selles eluprogrammis, mida meile pakutakse,” jätkab ta samas.

Hardo Pajula

Hardo Pajula on Estonian Business Schooli vaba majandusmõtte professor ja Edmund Burke’i Selts eestvedaja. Loe artikleid (30)