Hardo Pajula: minu konservatism

Illustratsioon: Marko Mäetamm

2016. aastal kirjutasin ma valdavalt Nihilistile ja suhtlesin seetõttu peaasjalikult Kauri ja Ahtoga. Sama aasta kevadeks olin ma jõudnud enam-vähem samasse kohta, kus Scruton oli olnud 48 aastat tagasi. Ma ütlesin endale: kes ma ka ei oleks, ei ole ma Kaur ja Ahto.

Meie hulgast hiljuti lahkunud Briti alalhoidlik filosoof Roger Scruton meenutas korduvalt oma konservatiivitee algust 24-aastase tudengina Pariisis. Scruton sündis 1944. aastal ning jõudis eelnimetatud vanuseni seega 1968. aastal, mil Prantsusmaa pealinn oli taas laiaulatuslike väljaastumiste areeniks. Sedapuhku marssisid punalippude all helge tuleviku poole Pariisi tudengid, kellele “kodanlik tsivilisatsioon” järsku väga rõhuvana tundus.

“1968. aasta mai aitas mul mõista, mis õieti on see, mida ma Euroopa tavade, institutsioonide ja kultuuri juures hindan. Olles ise sel ajal Pariisis, lugesin ma rünnakutest “kodanliku” tsivilisatsiooni vastu üha kasvava tundega, et kui on üldse midagi hindamisväärset elulaadis, mida sulle selles maailma parimas linnas nii lahkelt pakutakse, siis on õige nimi selle jaoks just “kodanlik”,” kirjutab Scruton EBS-i sarjas ilmunud raamatus “Kuidas olla konservatiiv”.

Scrutoni sõnul sai ta 1968. aasta kevadel hotelli aknast mässavaid tudengeid vaadates aru ühest asjast: “Kes ma ka ei oleks, ei ole ma nemad, ja ma otsustasin oma edasise elu pühendada küsimusele, kes ma siis olen.”

Roger Scruton on minu kui juhukonservatiivi elus mänginud olulist rolli ja mingil määral on minu kujunemislugu tema omaga üsna sarnane. Minu uudismaa-aastad (1966–2013) olid võrdlemisi konservatismivaesed, Che Guevara T-särki pole ma endale kunagi selga pannud, aga muidu iseloomustaksin ma oma tolleaegseid elukombeid pigem vabameelsetena.

“Mis seal salata, kui SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldas aktsiooni vanalinnas paiknevate striptiisiklubide vastu, oli mul palju kergem kujutada ennast piiratavate kui piirajate ridadesse,” kirjutasin ma 2015. aasta lõpus Nihilistis, kui Twitteri avangard täristas saagi Varro Vooglaiu, Aadu Luukase ja Swedbanki ümber.

Rõhutasin seda siis, rõhutan seda ka praegu: minu jaoks polnud siis, pole kunagi olnud ja ei ole ka nüüd küsimus selles, kes kellega käib, magab ja joonistab.

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites ja kaupluste ajakirjandusletis üle Eesti. Tellimisinfo. Edasi paberajakirja kõik nubrid on saadaval ka e-raamatuna.

Puhas ja rahulik keskkond ei teki iseenesest.
Aita luua kvaliteetset sisu ja hakka püsitellijaks (5€ kuus)!
Häid lugemiselamusi!

 

Hardo Pajula

Hardo Pajula

Hardo Pajula on kolumnist ja majandusekspert. Ta on konservatiivse ilmavaate kaitseks asutatud mittetulundusühingu Edmund Burke’i Selts (EBS) eestvedaja. Loe artikleid (11)