Käes on esimene suvekuu. Seljataga pikk ja jahedavõitu kevad. Kevad, mis oli ebatavaliselt töine ja kiire. Vähemalt minul. […]
Author: Elisabet Reinsalu
Objektiivseid põhjusi, et tunda ärevust, segadust, masendust ja hirmugi, on palju. Negatiivsele foonile vaatamata on aga palju ka […]
Miks mul oli vaja nii ägedalt käituda olukorras, mis tegelikult polnud üldse nii hull? Lõin mõni päev tagasi […]
“Minusugusele kangekaelsele traditsionalistile tuleb kasuks sekeldustesse sattumine. Võõrastesse paikadesse juhtumine, uute olukordadega leppimine, erinevustega arvestamine, ka iseenda tunnetega […]
Koristamises peitub minu meelest palju otseseid ja ka pealtnäha kaudseid voorusi. Nii nagu me maja, vajab ka meie […]
Plaanisin seekordse mõtiskluse pühendada teemale, mis mind sel ebatavaliselt kuumal kevadel sageli painanud on. Isegi liiga sageli. Hoolivusele. […]
Miks me peame kogu aeg nii rahulolematud olema? Peaaegu kõigega, eriti aga ilmaga. “Õudne ilm!” on esimene asi, […]
Ühel ilusal puhkepäeva hommikul, mil kaamos kõrgete kukesammudega kaob ja külmakraadide kiuste on õhus tunda uue kevadetuleku lootust […]
Elisabet Reinsalu mõtiskleb oma viimase teatrirolli valguses praegusest ajast. Kas mäletate filmi “Mida naised tahavad” (“What Women Want” […]
Kui praeguses ilmas, kus paljude inimeste – väikeste tüdrukute-poiste, nende emade ja isade, vanaemade-vanaisade argipäeva tavapärane osa on […]
Kui täiskasvanud inimesed käituvad ainult uue eesti vanasõna järgi: “Kus tegijaid, seal virisejaid”, siis on küll miskit korrast […]
Osutasin hiljuti ühe pisukese teene ja puutusin kokku sellise kõigile tuttava inimliku nähtusega nagu tänamatus. Selgus, et olen […]
Kuidas tulla toime inimestega, kes on muidu sümpaatsed, kuid kel on mõne üksiku teema suhtes erinev nägemus või […]
Käisin mõnda aega tagasi Turu Linnateatris vaatamas muusikali “Hiljaiset sillat”, tõlkes “Vaiksed sillad”, mille libreto baseerub legendaarsel Hollywoody […]
Lõpp on tõesti vaikus, nagu ütles Hamlet, kuid mitte veel, mitte kaugeltki veel. Tunnistan pattu. Olen aeg-ajalt küsinud […]
Keerulisel ajal, kus kõik senini toiminud ühiskonna alustalad kõikuma löövad, tuleb hoida tugevalt kinni lootusest. Käes on aastalõpp. […]
Öeldakse, et ära vaata tagasi, vaid ela hetkes! Antud juhul vaatan rõõmuga tagasi oma rännakule Rootsi, et nii […]
Inimese kohta, kes esiotsa oli autosugestioonide suhtes pehmelt öeldes skeptiline, võin kinnitada, et need tõesti ka toimivad. On […]
Ühelt poolt toob aastaaja vaheldumine vähemalt mulle küll kaasa suurema vajaduse enesesse vaadata, korrektiive teha, uue alguse verstapostid […]
Kuigi käes on soe ja suur suvi, inimesed puhkavad veel, sotsiaalmeedia on täis pilte hingematvatest panoraamidest, muretutest lõõgastujatest, […]
Olles veidi rohkem kui kaks kuud linnas ainult oma veloga sõitnud, olen avastanud nii mõndagi iseenda ja teiste […]
Olen end alati pigem rõõmsameelseks inimeseks pidanud. Muidugi, eks minulgi ole elus esinenud madalseise ja kurvameelsust. Tulnud ette […]
Pea on tühi, mõtteid pole. Süda on raske, meel väljapääsmatult kurb. Isegi viha oleks praegu hea, ent ka […]
Mitte ühtegi rida ei taha tulla täna paberile. Sellest, kuidas olla inimene, tunda tundeid, neid turvaliselt väljendada, hoida […]
Kõik algas sellest, et ma kukkusin. Ent võib-olla on kõik kestnud juba pikemat aega? Algusest saadik. Aga kukkusin […]
Paar päeva tagasi hommikusöögilauas ütles tütar, et ta ootab juba jõule. “Nii ilus,” mõtlesin. Jõuluootus. Valguse-, koosolemise-, heade […]
On selline äraspidine aeg. Talv pole veel päriselt käes, ent suvigi raatsi veel kuidagi lahkuda. Eramajade aedades õilmitsevad […]
Käisin hiljuti “Luikede järve” vaatamas. Vana arm ei roosteta. Olen kunagi väiksena balletikoolis käinud ja unistanud “luigeks” saamisest. […]
Kunagi ammu, kui ma olin veel väikene, vedasin endaga igale poole kaasa üht valget kaustikut. Selle peale oli […]
Akna taga sajab kauaoodatud kosutavat vihma. Hingematvad kuumakraadid on asendunud siinsele laiuskraadile sobivate pügalatega. Käes on august, lemmikkuu. […]