Öeldakse, et ära vaata tagasi, vaid ela hetkes! Antud juhul vaatan rõõmuga tagasi oma rännakule Rootsi, et nii elada rohkem hetkes ja minna paremini edasi.
Mu kõrvades kohises pisut. Järgmisel hommikulgi miski klõpsus ja piuksus seal. Ma ei kuulnud veel väga hästi. Keha oli mõnevõrra väsinud, kuid meel täidetud ning ergas. Uutest kogemustest ja ennenägematutest tunnetest tulvil. Kõikide nende aistingute põhjus on see, et naasin tol hilisööl reisilt. Jah, mina.
Lähedased, kes mind hästi tunnevad, teavad, et reisimine pole minu pärusmaa. Mulle ei meeldi rahvamassid, lärm, mustus, ootamine, üllatuslikud pöörded ja lõppude lõpuks – magamine võõras voodis võõraste linade vahel. Olgu need linad nii puhtad ja tärgeldatud kui tahes! Nali naljaks, ent kõik eelpool üles tähendatud nähtused käivad ju paratamatult reisimise juurde! Aga kuidas siis nüüd korraga nii, et olen tabatud lennukiga lendamast ja veel ihuüksinda?! Tõesti, nagu oleksin sõna otseses mõttes paljude jaoks taevast alla kukkunud. Olgu öeldud, et õnneks maandusin küll igati kenasti tagajalgadele, seda nii füüsilises kui ka vaimses mõttes.