Kui uurida suure bioloogilise mitmekesisusega riikide elurikkuse kahanemise põhjusi, ei ole selleks mitte rahvaarv, vaid kaupade tootmine teistele riikidele. Sarnaselt paljude teiste rikaste riikidega toodetakse suur osa ka meie kaupadest väljaspool Eestit. Oma ohtra tarbimisega aitame kaasa sealsete riikide elukeskkonna hävingule ja elurikkuse kaole. On ebaõiglane süüdistada keskkonnakatastroofis inimesi, kes alles unistavad eluviisist, mida meie peame igapäevaseks normaalsuseks.
Peale taliharjapäeva, kui tööle minnes kisub taevas idakaares juba valgemaks, haarab iga aednikku pakitsus. Kas on juba sotsiaalselt aktsepteeritav tellida ära tšilliseemned? Ega elukaaslane pahanda, kui käin internetilehekülgedel, kus müüakse köögiviljade seemneid? Kas komposti saab ikka kevadeks piisavalt? Mõne lambakasvatajaga peab kindlasti veel rääkima, et peenrad saaksid lambavillast kasukad.
Mihkel Kangur
Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (49)
