Maailma transpordiühenduse “arterite” ummistumisohtudest ja nende vältimisest annab põhjaliku ülevaate transpordiekspert Raivo Vare.
Tänapäeva maailm on kaetud seda ühendavate transpordikoridoride niidistikuga. Selles liiguvad inimesed ning tohututes hulkades toorained ja kaubad. Neid koridore võib võrrelda veresoonkonnaga, mis transpordib verd ja sellega koos elutegevuseks olulisi aineid eesotsas hapnikuga, mis on vajalikud organismi normaalseks talitluseks. Nagu elusorganismide puhulgi, toob verevarustuse katkestamine mõne olulise arteri pitsitamisel kaasa koheselt ohtlikke tagajärgi selle kaudu verd saavates eluskudedes. Potentsiaalselt isegi kuni gangreenini välja. Hiljutine juhtum Suessi kanalis, kus üks megakonteinerlaev jäi põiki kanalisse kinni ja seda ei suudetud nädal aega lahti kangutada, tekitas maailma kaubavedudes ning koos sellega ka kaubanduses ja tarbimises tõsise trombi, mille järelvirvendused kestavad veel tükk aega.
Jah, muidugi, seekord oli tegu klassikalise musta luigega elik halbade asjaolude kokkulangemisega, mistõttu ka juhtumi tagajärgedeks polnud keegi piisavalt valmis. Paraku andis see juhtum ka selge sõnumi, et juba ammu räägitud kartustel maailmakaubanduse eluliste funktsioneerimiskanalite nõrkuste kohta on tõsi taga. Ühtlasi andis see järjekordse näitliku õppetunni, kuivõrd tihedalt on meie maailm omavahel seotud ning kui suur roll on maailmakaubanduses ja seeläbi kogu majanduses meretranspordil.