Inimene pĂ€rineb oma arengus keskkonnast, kus indiviidi ja tema grupi ellujÀÀmise aluseks oli kontroll ressursside ĂŒle. VĂ”itlus on […]
Category Archive: Vaimne tervis
Inimese sisemaailma protsessid ja enesejuhtimine.
Viimase aja sĂŒndmused spordivallas on moraali, sĂŒĂŒ ja kasu teemad tĂ”stnud taaskord ĂŒhiskondlikku tĂ€helepanuorbiiti. VĂ”taksin arutada, miks seekordne […]
Ăppisime kooli bioloogiatunnis, et pĂ€rime oma vanematelt fĂŒĂŒsilised omadused nagu kasv, vĂ€limus, nĂ€o kuju ning juuste ja silmade […]
Meie elus tuleb ette erinevaid kaotusi ja loobumisi, millega paremini toimetulek aitab “leinaperioodi” ĂŒle elada. LĂŒhemat teed siin ei […]
Mu vastas istub Alo*, pikk ja sihvakas 30ndates aastates kunstnik. Mulle meeldib teha tööd loovate inimestega, nad on […]
âMul on tunne, et ma ei saa millegagi hakkama. Viimasel ajal Ă€rkan hommikuti, sĂŒda paha, sest ma ei […]
SĂŒda taob kui hull, hingata on raske, iiveldabâŠkohe ma minestan… See ei saa olla muu kui infarkt! SÀÀraste […]
Inimesed ei vali ebaĂ”nnestumist ega teistele pettumuse valmistamist. Keegi ei taha tunda end saamatu, apaatse vĂ”i vĂ€hetulemuslikuna. Kui […]
Seda lugu vĂ”ib mĂ”neti vĂ”tta kui jĂ€rge Peep Vainu hiljutisele artiklile eneseteostusest. On ju minu lugu ĂŒsna otseselt […]
Maandumine on kokkupĂ”rge maapinnaga. Lennureisi ohtlikumad hetked on nii Ă”hkutĂ”us – maast eemaldumine – kui maandumine. Maa peal […]
SuurvĂ”istluste ĂŒlesehitus ja finaal on ÀÀrmiselt dramaatiline, nii vĂ€ljalangejatele kui vĂ”itjatele. Spordimuinasjutte on erinevaid, kuid igal spordialal on […]
Minu jaoks ei ole mingit kahtlust, et narkootikumid on halvad. NarkosĂ”ltuvus on ĂŒks hullemaid sĂ”ltuvusi, vĂ€ga hĂ€sti kirjutab […]
Piirid on ĂŒhed kummalised asjad. Kui vaatame eluta loodust, siis on piir enamasti konkreetne, nĂ€iteks igal fĂŒĂŒsilisel esemel […]
Kliiniline psĂŒhholoog Hannes Kuhlbach on avaldanud mitmeid pĂ€devaid arvamusartikleid, kuid 30.04.2018 ilmus veebiajakirjas âEdasiâ temalt artikkel âLapse ĂŒksindus […]
Automatiseerimine, robootika ja masinmĂ”tlemine on teinud viimastel aastatel suurt vĂ”idukĂ€iku. Selle tulemusel vĂ€heneb aina kiiremas tempos inimese poolt […]
Keskmine inimene mĂ”tleb ligikaudu 50 000 â 70 000 mĂ”tet pĂ€evas. Need mĂ”tted vĂ”ivad olla nii argised (ma pean piima […]
KĂ”ik tundub olevat minu vastu: töökaaslane, partner, klienditeenindaja, klassijuhataja. See lihtsalt ajab vihaseks, ma ei saa sinna midagi […]