Kadi Kütt: muuda mõtteid ja su elu muutub! Nii lihtne ongi?

Meie teadvuslik meel on loominguline ja suudab positiivseid mõtteid leiutada, kuid alateadvus on harjumuslik – keskkonna stiimulitele reageerides käivitab ta ikka ja jälle vana tuttava emotsiooni ja käitumise.

„Mul on tunne, et ma ei saa millegagi hakkama. Viimasel ajal ärkan hommikuti, süda paha, sest ma ei tea, kas suudan kuidagi veel selle ühe päeva õhtusse vedada ilma, et nad mu töölt lahti laseksid,“ vuristab ühe hingetõmbega finantside juhtimises edukat karjääri teinud Pille*. Naise hääles on tubli annus söakust, aga keha reedab väsimust ja energiapuudust. Pille ei tule oma ärevusega enam toime – ta ärritub kolleegide ja karjub laste peale, viimastel kuudel peksab süda ja higistavad käed ning kõris on tunne, nagu „oleks keegi sinna okastraati toppinud“.

Kui ärevusseisund kestab pikka aega või on sümptomid väga intensiivsed, annavad füüsiline ja vaimne tervis järele. Kael ja selg on krooniliselt pinges, tekivad seedehädad, unehäired ja probleemid seksuaalelus. Kui keha on pidevalt valmis „võitle või põgene“ reaktsiooniks, on immuunsüsteemi aktiivsus organismi energiavarude säilitamiseks tugevalt alla surutud ja nii oleme vastuvõtlikud viirustele. Lisaks tervisele kannatab enesehinnang, kaob elujõud ja võib välja kujuneda depressioon.

Kuid võib olla ka nii, et tavapäraseid ärevuse sümptomeid peaaegu ei esinegi. Õieti sümptomid, mis probleemile viitavad, on muidugi olemas, aga inimene ise pole neist teadlik. Me nimelt oskame imehästi iseennast ära petta! Me ei pruugi aimatagi, et pidev sisemine dialoog, muretsemine saabuva päeva pärast, enda võrdlemine teistega, detailsed plaanid igaks elujuhtumiks, täiusetaotlus, vajadus kontrollida kõiki ja kõike ning suutmatus nautida on samuti märgid ebatervest ärevusest. Need toovad endaga kaasa suure väsimuse ja kasvava stressi.

Säärane seisund paneb inimest kogu elule vaatama justkui läbi moonutava filtri: seni jõukohased väljakutsed tunduvad ühtäkki liiga rasked, uued olukorrad kätkevad endas liiga suurt riski, lastel on tähelepanuhäire, kolleegid töötavad vastu, juht on liiga nõudlik. „Ma olen oma tööga siiani rahuldavalt hakkama saanud, aga nüüd tunnen end täieliku läbikukkujana. Ma ei jaksa enam,“ ohkab Pille.

On aeg otsida abi: külastada perearsti, et välistada füüsilised haigused ning leida psühhoterapeut, kes oskab kuulata, mõistab ja jaksab kliendi emotsioonitormis kohale jääda.

Töö ärevaks tegevate mõtetega

Suur osa klientidest, kes ärevuse probleemiga holistilisse regressiooniteraapiasse jõuavad, on kognitiiv-käitumisteraapia juba läbi käinud, kuna see on teraapialiik, mida Eestis ametlikult aktsepteeritakse ja mida haigekassa rahastab.

Aita luua müravaba sisu – loe Edasi Eksklusiivi.
Tasuliste artiklite lugemiseks on 2 võimalust: loo EDASI.org lugejakonto ja tee PÜSIMAKSE PANGAS (5€).
Teine võimalus on ZLICK mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

 

Kadi Kütt

Kadi Kütt

Kadi Kütt on holistiline terapeut, koolitaja ja kirjutaja, kes innustab kõigi oma tegevustega liikuma inimesi elurõõmu, enesega rahulolu ja suurema eheduse suunas. Kadil on Tallinna Ülikoolist õpetaja kutse ja organisatsioonikäitumise magistrikraad, ta on lõpetanud Holistika Instituudi. Artiklisarjas „Ärevusest mitme kandi pealt“ uurib Kadi tänapäeva „vähktõve“ – ärevushäire pinnapealseid ja sügavamaid põhjusi ning mõtiskleb endasse uskumise ja enda väärtustamise teemadel, sest just need on ärevuse tõhusaimaks ravimiks. Kadi on raamatu „Ärevuse vari. Teekond hingehaavadest paranemise ja enese väärtustamiseni“ autor. Loe artikleid (7)