“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud […]
heaolu
Meil on valida kasvavate maksude või väikesete tegude vahel. Sinu käes on pisike seeme. Selline väike ja ebaoluline. […]
Koju jõudes nägin, et tütar oli muruseemne kenasti maha külvanud. “Oo, aitäh sulle, tegidki ära! Kas helistasid Papale […]
Hädad, millega inimene psühholoogi juurde jõuab, ei ole tekkinud üleöö ja ühe-kahe mõjuri tõttu. Halvast tundest tahetakse üldiselt […]
Sõprus on küll laialt levinud nähtus, igaüks on sellega mingil moel kokku puutunud, aga see ei tähenda, et […]
Käesolev lugu võtab vaatluse alla heaoluriigi makroperspektiivi tööturu, fiskaal- ja maksupoliitika prisma läbi. Seal on heaoluriigi juured ning […]
Kõige rohkem inimesi sureb jaanuaris, millest õige väheke jääb alla detsember. Kuid on üks asi, mis neid inimesi […]
Keerulisel ajal, kus kõik senini toiminud ühiskonna alustalad kõikuma löövad, tuleb hoida tugevalt kinni lootusest. Käes on aastalõpp. […]
Empaatia ja avatus uutele kogemustele on iga aastaga saamas üha olulisemateks juhtimise omadusteks Lääne-ühiskonnas. Nende omaduste ühiskondliku ootuse […]
Jean-Paul Sartre’i sõnul “on põrguks teised inimesed”. Kirjanik pidas silmas, kuidas halbade suhete puhul hakkab heaolu sõltuma teistest, […]
Eia Uus vestles kirjandusterapeut Berit Kaschaniga sellest, kuidas tänapäeva maailmas vaimset stabiilsust ja heaolu saavutada ning hoida. EIA: […]
Miks on see nii, et suurem osa meie aega kulub töötamisele ja ekraani vaatamisele? Ja mida muuta, et […]
Viimaste aastakümnetega on depressioon muutunud kogu maailmas sagedaseks psüühikahäireks ja üheks töövõimetuse peamiseks põhjuseks. Võtmeküsimuseks muutub: kuidas me […]
Paar kuud tagasi hakkas internetis järsku kulutulena levima väljend “vaikne töölt lahkumine” (ingl k quiet quitting). Ja nüüd […]
Inimese kohta, kes esiotsa oli autosugestioonide suhtes pehmelt öeldes skeptiline, võin kinnitada, et need tõesti ka toimivad. On […]
Hea füüsilise ja vaimse tervise alustalaks on liikumine, ükskõik millises vormis. Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja sügisnumbris, mis […]
Eesti suuremad tööandjad koostasid manifesti, milles sõnastavad probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. […]
Kertu Jukkum läks peale vanaema kaotust palverännakule, et elu ja oluliste asjade üle järele mõelda. Artikkel on esmalt […]
Kuidas mitte karta, kui põhjust kartmiseks on küllaga. Majandusspetsialistid kinnitavad, et ees on keerulised ajad. Investorid ei tea, […]
Kust tuleb kõhnumiskultus, arutleb oma vestes isiklike mälestuste põhjal Brigitta Davidjants. “Mõne kilo võiks ju alla võtta,” ütles […]
Kui eelmine finantskriis oli paisunud peaaegu globaalse mastaabiga majanduskriisiks, kuulsin ma esimest korda eesti keeles väljendit “kestlik kahanemine”. […]
Loodusmaastikul kulgemist võib vaadata kui jalutuskäiku iseendasse. Eriti tugevalt tuleb see välja siis, kui julgeme kasvõi sadakond meetritki […]
Paul Gauguin on öelnud, et kunsti tegemiseks suleb ta silmad. Mis seal silmade taga siis on? Käisime Veneetsia […]
“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud […]
Raadios öeldi hiljaaegu, et lootus ei ole hea strateeg. Tõsi, oleks narr kerglase põrsakese kombel aasal ringi keksida […]
Iga kurjuse taga on suur, sügav, sõnastamata ja tunnistamata jäänud kurbus. Mõnikord olen ma kuri. Ütlen vahedaid, valusaid […]
Aasta uus on veerema lükatud! Uusaastalubadused antud või juba ka murtud – kuid see polegi oluline, sest iga […]
Vestlussaade “1STAGE” – Ants Rootslane: “Ohvrirollist saab välja tulla siis, kui leiame üles sisemise kangelase”
Vestlussaade “1STAGE” toob avalikkuse ette lood ägedatest Eesti inimestest, et näidata, kuidas nad töötavad, millised on nende harjumused […]
Hiljuti ilmus Postimehes hingekeeli puudutav lugu tänaseks juba 100 aastat tegutsenud Tilsi lastekodust, täpsemalt armastuse võimalikkusest selle lastekodu […]
Pereterapeudid on kaardistanud partnerite automaatsete reageerimisviiside järgi neli enamlevinud suhtetüüpi, mis stressi- või konfliktiolukorras tekivad: domineerija – domineerija; […]