Elu mõnusaks tegevate hetkede loomine ei pea endas sisaldama suuri kapitali-, energia- või materjalikulutusi.

Igaüks, kes on käinud mõnel asjalikumal mitmepäevasel matkal, teab, kui vähe on õnneks vaja. Istuda, käes tass vaarikavarreteed, ja kuulata öö saabumist. Selle tassitäie tee saamiseks oli eelnevalt aga tarvis hankida kusagilt vett, vee keetmiseks koguda kütust, korjata mõni vaarikavars ja nad sobivalt puhastada. Päris palju tegemist suurepärase tassi kuuma joogi saamiseks.

See on täiesti erinev tavalisest kodusest olukorrast, kus vee keetmiseks tuleb vajutada kannul nuppu ja valida kapist paljude sinna kogunenud teepakkide seast see isuäratavaim. Vee keemaminek võtab hetke, kuid seda oodates saab parasjagu vaadata, mida sotsiaalmeedias uut on. Vahepeal on vesi märkamatult keema läinud ja kannu märguanne jäänud suure skrollimise tõttu märkamata. Pole midagi lihtsamat, kui vajutada kannul taaskord nuppu ja lasta veel uuesti keema tõusta. Kui tass täis valatud, jääb kannu veel piisavalt vett ka paari järgmise tassi jaoks. Tuleb vaid jälle nuppu vajutada ja vesi taas keema ajada.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (40)