Hannes Kuhlbach: kuhu me kiirustame?

Hannes Kuhlbach.

Hädad, millega inimene psühholoogi juurde jõuab, ei ole tekkinud üleöö ja ühe-kahe mõjuri tõttu. Halvast tundest tahetakse üldiselt vabaneda, või vähemalt seda leevendada. Kiirustamine ei too kestvaid lahendusi, vaid pelgalt muudab sümptomeid. Tõeline muutus sisemaailma tasakaalu paremaks hoidmiseks võtab aega.

Aeg on ainuke tõeline ressurss ja valuuta. Nooruses tundub seda olevat piiramatu hulk, ent mida aasta edasi, seda napimaks aega näib jäävat. Aeg on seetõttu väga isiklik. Sellest, et aeg on olemas olnud aegade algusest saadik, on vähe lohutust, kui sinu enese päevad lõppu on tiksumas. Võib-olla seepärast on ka kiirus, kiirustamine, tormamine inimest saatnud juba kes-teab-kui-kaua, võib-olla samuti aegade algusest. Kiirus on meile raamistatud kui väärtus, headuse mõõt, hinnalisuse määraja. Kiired autod, kiirtoidurestoranid, kiired lahendused, kiirelt elatud elu, kiired… matused? Ajast on saanud kahanev ressurss. Oma töös inimestega tajun aja kulgemist, tähendust ja tähenduste muutumist pikemas vaates. Lihtsustatult – loodetavasti mitte kellelegi liiga tehes – võiksin jagada minu juurde jõudvad inimesed kiirustajateks ja kulgejateks.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (66)