Kõige rohkem inimesi sureb jaanuaris, millest õige väheke jääb alla detsember. Kuid on üks asi, mis neid inimesi seob. Nad kõik on üksikud. Mis oleks, kui püüaks kriitilisel kuul olla hoolivam?
Aknapoolse käe sõrmed olid jäänud kangeks. Tekist katmata sõrm libises klaaspinnal. Selle all selgitab tekst, kuidas talvine ilm, ebapiisav kütmine ja üksiolek viivad jõulude ajal tavalisest rohkem inimesi hauda. Kõhe värk. Pole vahet, tuleneb see mõttest või külmast. Sellist sisu lihtsalt ei peaks esitlema kuulekatele energiasäästu eesrindlastele.
Või siiski! Kes aitaks? Ikka ise. Külmal ajal kaotab keha enam sooja. Süda peab rohkem tööd tegema. Pumpab elutähtsatele organitele sooja verd. Ja ütleb üles. Raskem koormus leiab süsteemi nõrkused. Milleks on tihti süda. Lisaks veel pea. Aasta ühel imelisemal ajal pingutatakse üle. Toidu, soola ja alkoholi liigtarbimine tõstaavad koormust südamele. Inimesed ja suhted aga psüühikale. Pühadeaegne ja -järgne enesetappude tõus pole küll aastavahetuse surmajuhtumite kasvu peamiseks põhjuseks. Ent see ju ei lohuta. Pealegi, miks on seda kõike vaja teada?
