On sõnu, mis aja jooksul kaotavad funktsiooni ning vaovad minevikku. Ja on sõnu, mille üle tasub mõtiskleda, sest need sõnad aitavad meil mõista iseennast.

Aeg-ajalt pulpsatavad esile sõnad, millest ma pole seni mitte midagi kuulnud. Need on sõnad, mis on senini kõlanud vaid kitsas asjatundjate ringis, aga ühtäkki kohtad sa neid igal pool – need kõlavad poliitikute suus ja vaatavad vastu kõigist uudisportaalidest. Sõnad, mis astuvad püünele üleöö ning mida lausutakse sellise enesestmõistetavusega, et see muudab kohmetuks. Sest minule on nad võõrad. Tõsi, konteksti põhjal võin ju aimata, mida nad tähendavad, ja vahel neid koguni selgitatakse, aga üldiselt teevad võõrad sõnad mind rahutuks. Ma tahan aru saada, kust nad tulevad – kust nad ilmuvad järsku siia meie keskele, käitudes nõnda, nagu oleks nad kogu aeg siin olnud? Mind huvitab nende päritolu. Kust tuleb meie keskele üks uus ja võõras sõna?

Annika Laats

Annika Laats on kirikuõpetaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja. Kord kuus ilmuvate "pühabajutluste" vahendusel saab Edasi lugeja osa Risti kiriku võlvide all kõlavast humaansest sõnumist. Annika usub, et kui kasvõi osagi neis jutlustes öeldust on tõde, siis on see kõige tähtsam, mida inimesel elus üldse teada tasub. Loe artikleid (71)