Tänaseks on aasta möödas sellest, kui Eestis diagnoositi esimene Covid-19 viirusega nakatunud isik. Kogu toonane epideemia on kujunenud globaalseks pandeemiaks, mis on keeranud pea peale kogu planeedi elanike elukorralduse ja muutnud kapitaalselt kõikide maailma riikide sise- ja välispoliitilisi tõekspidamisi. Endine maailmakorraldus tundub olema lõpu saanud, aga keegi ei tea veel, milline see uus maailmakord välja hakkab nägema. Loomulikult on kõik see mõjutanud kõiki ja sundinud ettevõtjaid tegelema ümberorienteerumisega. Kuid kuhu? Seda ei tea ilmselt päris täpselt veel keegi. Eks kõik see puudutab ka veini- ja alkoholitootmist, kauplemist ja ka inimeste tarbimisharjumusi.

Kui jälgida Euroopa veinitootjate käekäiku, siis on avaldatud lootust, et peamiselt massiivsele ekspordile suunatud tegevusega suurtootjatel võiks justkui keldrid veini täis olla ja saaks loota, et esimest korda viimase 10 aasta jooksul võime näha hindade langust. Pärast lähemat uurimist tundub aga olevat hoopiski nii, et pole midagi hullu, võib küll hindade üle kaubelda, kuid mingist totaalsest laskumisest masuaegsete “normaalsete” hindade juurde võib ilmselt ainult unistada. Tegelikkuses eksport toimib, tarbimine ei ole oluliselt langenud ja seetõttu kapitalismi aluseks olev balanss pakkumise ja nõudluse vahel ei ole suures mahus häiritud. Pigem võib tarbijale saada hoopis probleemiks üleilmne transpordikriis, kütusehindade tõus maailmaturul ja selletõttu tarnetele tekkivatest suurematest kuludest johtuv hinnatõus.

Igor Sööt

Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja lektor Eesti Sommeljeede Erakoolis. Loe artikleid (44)