Igor Sööt: koroonapoliitika ülevaade – kas kabelimats meie veiniturule?

Tühi baar, mis on suletud koroonaviiruse tõttu ja kus on toolid laudadele tõstetud. Foto: Shutterstock.

Tänaseks on aasta möödas sellest, kui Eestis diagnoositi esimene Covid-19 viirusega nakatunud isik. Kogu toonane epideemia on kujunenud globaalseks pandeemiaks, mis on keeranud pea peale kogu planeedi elanike elukorralduse ja muutnud kapitaalselt kõikide maailma riikide sise- ja välispoliitilisi tõekspidamisi. Endine maailmakorraldus tundub olema lõpu saanud, aga keegi ei tea veel, milline see uus maailmakord välja hakkab nägema. Loomulikult on kõik see mõjutanud kõiki ja sundinud ettevõtjaid tegelema ümberorienteerumisega. Kuid kuhu? Seda ei tea ilmselt päris täpselt veel keegi. Eks kõik see puudutab ka veini- ja alkoholitootmist, kauplemist ja ka inimeste tarbimisharjumusi.

Kui jälgida Euroopa veinitootjate käekäiku, siis on avaldatud lootust, et peamiselt massiivsele ekspordile suunatud tegevusega suurtootjatel võiks justkui keldrid veini täis olla ja saaks loota, et esimest korda viimase 10 aasta jooksul võime näha hindade langust. Pärast lähemat uurimist tundub aga olevat hoopiski nii, et pole midagi hullu, võib küll hindade üle kaubelda, kuid mingist totaalsest laskumisest masuaegsete “normaalsete” hindade juurde võib ilmselt ainult unistada. Tegelikkuses eksport toimib, tarbimine ei ole oluliselt langenud ja seetõttu kapitalismi aluseks olev balanss pakkumise ja nõudluse vahel ei ole suures mahus häiritud. Pigem võib tarbijale saada hoopis probleemiks üleilmne transpordikriis, kütusehindade tõus maailmaturul ja selletõttu tarnetele tekkivatest suurematest kuludest johtuv hinnatõus.

Mis puutub käsitööveinide tootjatesse, siis oli ka eelmine korjeaasta paljudes Vana Maailma veinipiirkondades seoses kliima soojenemisest tulenevate looduse vimkadega üsnagi keeruline ja paljudel veinimõisatel jäid toodangumahud taaskord üsna väikeseks. Näen oma kogemuste põhjal, et hindu ei langeta selles sektoris ilmselt pea keegi, pigem püütakse hoopis keldrihindu pisut ülespoole kruttida. Ja läbirääkimised selles valdkonnas kipuvad enamikul juhtudel liiva jooksma. Seetõttu ennustan, et vähemalt hinnakujunduse poole pealt miskit kapitaalselt sel suvel juhtuma ei hakka, kui just hädas olevad kodumaised importöörid omi huvisid langetama ei hakka. Aga mis on muutunud meie kodumaisel alkoholiturul? Päris palju, põhiliselt poliitilistest otsustest lähtuvalt. Alljärgnevalt mõned peamised trendid, nähtuna toitlustusmajanduse seisukohalt.

Igor Sööt

Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja lektor Eesti Sommeljeede Erakoolis. Loe artikleid (41)