Mihkel Kangur: jätkusuutlik mõtteviis ei ole pelgalt ratsionaalne, vaid sisaldab endas ka sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte

Foto: Shutterstock

See ei ole nii keeruline kui esialgu tundub: õppida ökosüsteemide toimimist paremini mõistma. See vajab vaid mõningast pühendumist ja uudishimu, et asuda meid sisaldavaid ökosüsteeme ja sotsiaal-majanduslikke süsteeme uurima ja nende läbipõimitust hoomama. Nõnda nagu meil ei aktsepteerita orjapidamist, on üha taunitavam ka keskkonda kahjustav majandustegevus.

Kätte on jõudnud see aeg aastast, mil need, kes kevadel võtsid ette jahmerdada tomatitaimede ettekasvatamisega ja nende külma eest kaitsmisega, saavad nüüd iga päev nautida oma töö vilju. Hoolitsust ja meie suvist päikest nautinud tomatid pakatavad šokolaadist magusamatest maitsetest. Mitte ainult oma töö ja vaeva tasu magus maitse ei kuma enda aia tomatitest, aga ka see teadmine, millise looma sõnnik on kasvuhoonesse jõudnud ja kui tihti on taimi nõgese ning varemerohu käärinud leotisega kastetud. Enda kasvatatud tomatite vastu ei saa ükski poetomat.

Kui võtta aluseks puhtalt majanduslikud kalkulatsioonid, siis ei saa taoline tomatikasvatus mitte kuidagi ära tasuda. Kasvuhoone ehitamise kulud, mulla hankimine ja selle vedamine kasvuhoonesse rajatud kõrgpeenardesse. Talvine seemnete ost ja seemikute poputamine. Nii mõnigi tassis terve maikuu oma taimekesi nagu kass poegi hommikul kasvuhoonesse ja õhtul öökülmade eest tuppa varju tagasi. Juunis taimede istutamine ja multšimine. Hommikune ja õhtune tiir kasvuhoone uste avamiseks, regulaarne kastmine, umbrohu noppimine, külgvõsude ning latvade kärpimine. Ei saa öelda, et tööd vähe oleks. Aga kas see on koht, kus asju vaid majanduslikust tulu-kulu vaatevinklist hinnata?

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (40)