Suved mööduvad küll tavaliselt Peipsi ääres, aga aeg-ajalt on siiski vaja käia ka Tartus, et täiendada varusid, hoida silma peal Haki galeriil ja näidata end Tartu kodus kassidele-koertele, et me neil meelest ei läheks. Iga kord, kui Narva maanteelt Tartusse siseneme, võtavad meid vastu suunavad liiklusmärgid, sest kord on kinni üks, siis jälle teine või kolmas kodutee. Arusaadav, suvel tuleb ju kõik teed korda saada.

Vahel hakkad ennetades mõnda teeparandust juba varakult ümber sõitma ja kui oled poolele linnale tiiru peale teinud, tuleb välja, et välditav teelõik on juba avatud, aga see-eest on ennetaval teel hoopis mõni ristmik või lõik üles kaevatud. Kui oled lõpuks kõigist tõketest üle saanud, võib juhtuda, et ei mäletagi enam, kuhu teel olid. Selle eest muidugi Tartu linnale suur tänu: pidev mõttetöö hoiab aju ärksana! Kahju on vaid väikestest tänavatest, mis tavapärase rahuliku liiklusvoo asemel täituvad tihtipeale ümbersõitu tegevate närviliste juhtidega. Alati ei saa ju ka autosõidust loobuda.

Raul Oreškin

Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases HAKI galerii ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor ning käesoleval aastal ilmus Tartu linna tellimusel tema kolmas raamat "Tartu hääled". Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Loe artikleid (47)