Teate, millest mul nn. lumehelbekeste ajastul kahju on? Kaotsiläinud huumorist. Naljast. Elurõõmust. Iseenese mitte nii kohutavalt tõsiselt võtmisest. Selle kõigega seotud vabadusest.

Hindan väga kunstivormi nimetusega stand-up. Püstijalakomöödia. Kui me vaatleme selles kunstivormis inglise keelses kultuuriruumis domineerivaid trende, siis mida me näeme? Täheldame üha enam ideoloogiliselt laetud poliitkorrektset pingutamist, kus nali peab jääma väga kindlatesse piiridesse ning seetõttu on nalja punchline ja see, kellel kulul nalja tehakse, väga lihtsalt etteaimatavad. Huumor/satiir on kontseptsioonidena ohus, sest „lumehelbekesed“ ja „sotsiaalse õigluse sõdalased“ on oma solvumisest teinud valuuta, oma hüsteeriast privileegi ja oma totalitarismiihalusega narratiivist standardi. (Tahtmatult) vastaspoolele sattunud pritsivad kaitseasendist aga küünilist mürki, millel samuti kipub huumoriga üha vähem pistmist olevat.

Helbeke ostab aga pileti stand-up etendusele. Ta teab, et see on mängult. Ta teab, et see on nali. Ta teab, et see on meelelahutus. Ometigi võtab ta endale õiguse „tõmmata saag käima“ kohe, kui tema ideoloogiliste dogmade piire kuidagigi kombatakse. Hakkab nutma. Tõuseb püsti ja röögib vastu. Astub välja. Kaebab kuhugi. Säutsub. Mitte miski ei tohi nartsissina õitseva lumehelbekese vääramatut õigust end hästi tunda kuidagi riivata. Isegi mitte piiratud ja konkreetses kontekstis aset leidev heatahtlik (!) huumor.

Peeter Koppel

Peeter Koppel on on varahaldur, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Peeter on Redgate Wealth’i investeeringute valdkonna juht. Loe artikleid (78)