See on hämmastav, kui paljud sportlased, tippspetsialistid, juhid, inimesed lähevad tegema olulist sooritust – võistlust, lavaesinemist, tööintervjuud, koosolekut, tele- või raadiosaadet – ainsa mõttega: teen oma parima.

Muidugi, olen ka mina seda korduvalt ja korduvalt teinud. Muuseas, see on ka üks enamlevinud soovitusi, mida me kipume teistele ütlema: “Tee oma parim,” ja lisame justkui pinge leevendamiseks, et “see on ju kõik, mis sa teha saad.” Selle esmapilgul süütu soovituse ja mõttega tõstame enda riski läbi kukkuda. Kuidas siis nii, ma ei saa ju ometi rohkem anda kui  oma parima?

Ei saa tõepoolest. Ent selline soovitus ja eriti selle järgi käitumine paneb meie tulemuslikkuse otseselt sõltuvusse meie tunnetest. Kas ma andsin oma parima? Noh, pingutasin küll, aga vaadates tulemust – ega ma parimat ikka vist ei andnud. Alati saab paremini, see on üks ehteestlaslik (ja vist ka ehtinimlik) uskumus. Mille tagajärjeks võib olla kahetsemine, enda mahategemine, piitsutamine.

Raimo Ülavere

Raimo Ülavere on koolitaja ja coach, kes aitab edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid ja püsivaid muutusi. Loe artikleid (70)