September 1991, Krimm, Ukraina NSV. Tartu Ülikooli geoloogiatudengid olid veetnud juba üle nädala Musta mere äärses paradiisis välipraktikumil. Oli matkatud, kivimiproove seljakotiga kaasas tassitud, Krimmi Suur Kanjon läbi käidud, Ai Petri ja Demerdži vallutatud, vaatamisväärsustega tutvutud, soojas meres supeldud ja päikesel end praadida lastud, välibaasis õhtuseid loenguid kuulatud, Odessa ja Grodno tudengitega kompromissituid jalkalahinguid peetud ja muidugi ka ohtralt kodumailt kaasa võetud lõõgastavaid jooke tarbitud nii, et need sootuks otsa olid saanud. Gorbatšovi „kuiv seadus“ oli täies jõus ja igasugune alkohol oli defitsiit…mitte kusagilt ei õnnestunud isegi värskendavat pudelikest õlut hankida.
Uks “tõotatud maale”
5. septembri hommikul panime kursavenna Jukyga seljakotid selga ja suundusime mägiteedel vurava trollibussiga Simferoopolisse. Saime kohalike käest infot, et bussijaama kõrval olevas joogikaupluses teinekord miskit ikka müügile saabub – ole ainult mees ja mine varakult järjekorda. Oli minu 23. sünnipäev ja ei tulnud kõne allagi, et õhtul sõbrad kostitamata jätan. Ka praktikumi juhendajast dotsent mõistis meie muret ja andis mulle ning Jukyle „püha ürituse“ jaoks vaba päeva.