Ivan Lavrentjev. Putin ja tema patsaanid. “Patsaani sõna”

Patsaanid. Illustratsioon: Toon Vugts

Eelmise aasta lõpus linastunud telesari “Patsaani sõna” kogus kümneid miljoneid vaatajaid nii Venemaal kui väljaspool seda. Vene riigi rahastusel valminud sari osutus mitte pelgalt ülipopulaarseks, vaid võimaldas venelastel vaadata ja vaielda ka oma praeguse olukorra üle, olgugi et sarja tegevus toimub hoopis perestroikaaegses Nõukogude Liidus.

Muusikapalu tuvastava rakenduse Shazam statistika järgi otsisid kasutajad üle maailma mullu novembris-detsembris agaralt lugu “Piyala”, esitajaks tatari ansambel Aigel. Sellele järgnes 2. koht Spotify igakuises edetabelis ja kõrge positsioon mainekas Billboardi listis. Riigiduumas leiti koguni, et tegemist on “läänes tegutsevate ideoloogiliste vaenlaste täppistööga, mis suunatud riigivastase sisu levitamisele”. Kahe aasta eest ilmunud lugu on tänini populaarne TikToki videote taustamuusikana, kuid selle tähelend sai alguse uuest menukast Vene telesarjast “Patsaani sõna” (“Слово пацана”). Ilmselt sobiks pealkirja tõlkida ka “nolgi või klunni sõnana” (inglise boy oleks liiga lihtsustatud), kuid tegelaste soo ja määramata teismeea tähistamise kõrval on olulisemgi sõnapaariga seotud kogukonna moraal: õige patsaan jääb oma sõnale alati truuks.

Ivan Lavrentjev

Ivan Lavrentjev on Edasi kaasautor. Tal on kõrgharidus ajaloo ja politoloogia erialal ning 10-aastane töökogemus kommunikatsiooni valdkonnas. Loe artikleid (34)