Negatiivsele identiteedile, vaesusele, saamatusele ja solvumisele rajatud liidud on küll haprad, kuid oma lihtsuses ja omamoodi lapsemeelsuses toimivad.
Ilmselt pole maailmas vanemat ja lapsikumat eneseõigustust kui: “Mina pole süüdi, teised teevad ju ka.” Kui sedasi räägib laps, siis ohkad ja proovid kannatlikult seletada, miks selline seletus ei päde. Kuid kui nii teeb riik …? Seda enam, kui nii teeb riik, mis pretendeerib maailmariigi staatusele, vähemalt üheks pooluseks olemisele mitmepooluselises maailmas.
