Tervitused Kiievist. Olen veetnud viimased päevad Ukrainas, selle pealinnas ja Odessa, Mõkolajivi ning Hersoni lõunapoolsetes osades, et saada veidi aimu sõja seisust. Kirjutan sellest kogemusest lähemalt, kuid mõtlesin, et praegu on hea aeg jagada oma kõige üldisemat tunnetust.

Käes on otsustav hetk, osaliselt praegu toimuva pärast, aga osaliselt ka meie enda ajataju tõttu. See poolteist aastat on olnud meie eludes raske aeg. Me võisime arvata, et seda saab kiiresti lõpetada ühe või teise rünnaku või relvaga. Ja kui sõda ei lõppe kiiresti, kipume arvama, et tegu on patiseisuga, mis kestab igavesti. See, aga on vale ja sobib lihtsalt ettekäändeks mitte välja uurida, mis tegelikult toimub. Seda sõda on võimalik võita, aga vaid siis, kui oleme piisavalt kannatlikud, et näha üldpilti ja võimalusi.

Venemaa suured võidud jäävad enamasti sissetungi esimestesse nädalatesse 2022. aasta veebruaris ja märtsis. Need võidud olid suures osas võimalikud vaid tänud sellele, et Venemaa oli oma 2014. aasta sissetungil Ukrainasse Krimmi poolsaarel võimu haaranud. 2022. aasta jooksul võitis Ukraina lahingud Kiievis, Harkivis ja Hersonis ning võttis tagasi ligi pool Venemaa vallutatud aladest.