Ukraina kannatab praegu Lääneriikide valede otsuste pärast Afganistanis ja Iraagis. Sealt kogunenud kaotusehäbi kammitses veel Ukraina sõja alguseni tahet üldse oma väärtusi maailmas kaitsta. Samas aga on vaikselt alanud Lääne paradigma muutus, mille ämmaemandaks ei ole USA, vaid hoopis Ukraina.

NATO Vilniuse tippkohtumisele lahknevate hinnangute andmine rõhutab tegelikult taas meie ajaloolise hetke erakordsust. NATO on pooleteise aasta jooksul kogu aeg oma hoiakuid muutnud, nii et tänane NATO ei ole see, mida me teadsime 2021. aastal. Ukrainat, paraku, see palju ei lohuta, sest neil on silme ees väga praktilised ja vahetud väljakutsed.

Zelenskil lasub erakordselt keeruline ootuste juhtimise ülesanne: kui ta on väga tasakaalukalt diplomaatiline, kaob Lääneriide tähelepanu ühel hetkel sõjaväsimuse kardina alla. Kui aga Zelenski muutub relvade küsimisega liiga arrogantseks, siis kaotab Ukraina oma senise positiivse kuvandi ja jääb jälle relvadest ilma. Selle dilemma mõistmine on ülioluline, kui me arvestame, et Ukraina ei seisa vastamisi Lääneriikide fikseeritud punaste joonte ja rangete mõõdikutega, vaid paradigma muutusega, mille lõppu täna ei tea täpselt veel keegi.

Ilmar Raag

Ilmar Raag on otsija ja filmilavastaja. Aga ta on olnud ka Riigikantselei Strateegilise kommunikatsiooni nõunik, kus ta tegeles peamiselt kriisikommunikatsiooniga. Loe artikleid (65)