Marko Mihkelson: Eestil on ajalooline võimalus kujundada jagamatu Euroopa piire

Marko Mihkelson. Illustratsioon: Toon Vugts

Parim Venemaa-poliitika on hallide alade likvideerimise poliitika.

Euroopa ajalugu hästi tundev Oxfordi ülikooli professor Timothy Garton Ash ütles maikuus toimunud Lennart Meri konverentsil, et Venemaa suur sõda Ukraina vastu on kontinendi tulevikule sama pöördelise tähendusega kui Berliini müüri langemine 1989. aastal. Nii, nagu Nõukogude impeeriumi lagunemine sillutas tee Euroopa idaserva rahvaste (taas)vabanemisele, määrab lääneriikide tahe ja võimekus seista vastu Vene impeeriumi taastamiskatsele ära selle, kas lõpuks ometi vabaneme Müncheni, Teherani ja Jalta sobinguvaimust ning rajame tõeliselt vaba, mõjusfäärideta ja jagamatu Euroopa.

Sellel ajaloolisel murdehetkel on suur roll mängida just Eestil ja teistel Vahe-Euroopa riikidel, kes viimase sajandi jooksul on oma iseseisvuse ning mõõtmatute kannatuste hinnaga taganud ajutise rahu Lääne suurriikidele. Venemaa agressioon Ukraina vastu on vaatamata kogu selle traagilisusele loonud unikaalse võimaluse lõigata lõplikult läbi Moskoovia terroristlike hordide rünnakukatsed oma naabrite ja kogu kehtiva maailmakorralduse vastu ning kehtestada selle tõkestamiseks demokraatial ja vabadustel rajaneva suure Euroopa usutav ja ühtne kaitsevall.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (77)