Kui liberaalide moraalset kompassi juhivad näiteks vabaduse ja õigluse ideed, siis konservatiivide oma näiteks lojaalsuse ja pühaduse ideed. Vastasseisu tuum on selles, et oleme langenud mõtlemislõksu, mille kohaselt teisiti mõtlev inimene on automaatselt valesti, mõnikord lausa saatuslikult valesti mõtlev inimene. Teisitimõtlemist on hakatud üha sagedamini mõistma mõtlemisvõimetusena. Kuidas seda tupikseisu lahendada?

Kui kuulata poliitilisi debatte, eriti just koalitsiooni ja opositsiooni vaidlusi (mõnikord juba ka karjumisi) siis jääb mulje, et mõlemad osapooled püüavad Eestit päästa, aga ennekõike püüavad nad päästa Eestit teise osapoole käest. Kui nüüd mõlema osapoole loogika paika peab, siis ootab Eestit ees igal juhul hukatus (lisan igaks juhuks: see oli (halb) nali). Tõsi, meetodid on osapooltel erinevad, eks mulle kui liberaalsele inimesele on rohkem vastukarva mõningate tippopositsionääride paranoiline ja kättemaksunägemusi tulvil hädakisa, ent see ei tähenda, et liberaalsemate jõudude seas ei ringleks omapoolseid ebameeldivaid hoiakuid. Kui konservatiivsed opositsionäärid kasutavad oma sõnumite vahendamiseks viha (ja hirmu), siis liberaalsed koalitsioonipartnerid sageli üleolekut (ja hirmu).

Jan Kaus

Jan Kaus on esseist ja kirjanik ning varasem Eesti Kirjanike Liidu juht (2004-2007). Loe artikleid (23)